"Toores ja läbimõtlemata," ütles Eesti Pagulasabi juht Eero Janson tingimuste kohta, mida kultuuriministeerium pakub rahvusvahelise kaitse saajate keeleõppele.

Suurim muudatus, mille ministeeriumi eelnõu praegusega võrreldes tooks, oleks karistus nendele, kes keelekursuselt enne selle lõppu lahkuvad. Lihtsustatult peaks õpilane juba läbitud tunnid kinni maksma.

Ministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja Olga Sõtniku sõnul on riigi ressursid piiratud.

"On olnud juhtumeid, kus inimesed alustavad, aga siis mingil põhjusel katkestavad ja seetõttu see koht jääbki täitmata, kuigi teine inimene samast sihtrühmast võib-olla oleks rohkem motiveeritud ja lõpetanud selle kursuse," selgitas Sõtnik. "Selleks, et need ressursid oleks kulutatud sihipäraselt, olekski vaja sellist instrumenti."

Kümnetel tuhandetel Ukraina sõjapõgenikel, samuti kõigil teistel rahvusvahelise kaitse saajatel on kohustus vähemalt A1 keeletase saavutada, kuid riik nii palju kursuseid pakkuda ei suuda.

Keeleõpet korraldava integratsiooni sihtasutuse juht Dmitri Moskovtsev rääkis, et keeltekoolide tähelepanu võtavad ka hariduses toimuvad reformid. "Siinjuures meil mõned riigihanked luhtuvad," sõnas Moskovtsev.

Samas ütles ta, et põgenike karistamine peaks olema alles viimane abinõu ja enne võiks proovida nii-öelda positiivset nügimist.

"Üheks näiteks on täiendava õppepuhkuse hüvitamine keeleõppijale," pakkus Moskovtsev. "Selline näide on olemas, kui inimene õpib eesti keelt kodakondsuse seaduse alusel, kus iga keeleoskuse taseme kohta on võimalik saada 20 kalendripäeva ulatuses tasustamata õppepuhkuse hüvitist," selgitas ta.

Integratsiooni sihtasutuse hinnangul tasuks ministeeriumil väljapakutud plaan hoolsamalt läbi mõelda.

Ka Eero Janson rääkis, et sanktsioneerimise asemel peaks ministeerium uurima, miks inimesed keeleõppe katkestavad. Tema sõnul pole osad Eesti Pagulasabiga rääkinud põgenikud pakutud kursustega rahul.

"Inimesed õpivad erinevalt ja kindlasti metoodikate mitmekesisus aitaks ka kaasa. Kellele sobivad intensiivsemad programmid, kellele sobivad interaktiivsemad programmid, kellele sobivad õhtused, kellele nädalavahetuse tunnid," rääkis Janson. "Meetodite ja võimaluste rohkus tagaks, et inimestel on eduelamus ja nad saaks õppega sobilikus tempos edeneda."

Olga Sõtnik aga kinnitas, et riik pakubki erinevaid võimalusi. "Ma arvan, et neid positiivseid nügimismeetmeid me saame ja kindlasti hakkame kasutama ka ilma määruseta," ütles Sõtnik.

Sõtnik rõhutas, et seadus lubab kursuse katkestanud sõjapõgenikult raha küsida. Samas märkis ta, et seda ei tehtaks kõigi inimeste puhul. Tema sõnul räägib määrus nendest, kes lahkuvad põhjuseta.

"Kui inimene suudab selgitada, miks ta katkestas, siis sanktsiooni see endaga kaasa ei too," lubas Sõtnik.

"Keeleõppe korraldaja võib vabastada rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppekulude tagasimaksmise kohustusest või tagasinõutavat summat vähendada erandina juhul, kui rahvusvahelise kaitse saajal ei olnud keeleõppes osalemise kohustust võimalik täita mõjuval põhjusel," seisab eelnõu seletuskirjas.

Millistel juhtudel siis peab maksma ja millistel mitte, selle jätabki eelnõu integratsiooni sihtasutuse otsustada. Sõtniku sõnul ei peaks karistama näiteks neid, kes lahkuvad kursustelt tagasi kodumaale minekuks, ega neid, keda sunnib lahkuma töökohavahetus.

"Me kindlasti vaatame veel seda punkti ja vaatame, kas see jääb selliseks või me seda muudame," lisas Sõtnik.

Lahtisi otsi jätab eelnõu veel. Eero Janson ütles, et see paneb õppurid ebavõrdsesse olukorda. "Raha tagasinõudmise nõue sõltub sellest riigihankest, mis on läbi viidud ja summast, mida keeleõpetaja on maksumuseks seadnud," selgitas Janson.

Eelnõu järgi tuleks rohkem maksta neil, kes sattusid riigilt rohkem raha küsinud ettevõtja peale. Janson täheldas, et rohkem peaks maksma ka inimesed, kes on kursustel kauem vastu pidanud.

"Kui selline määrus kehtestatakse, siis kindlasti iga kursusega alustavat inimest hoiatatakse, et kui ta põhjuseta katkestab, siis teda võib oodata sanktsioon nii ja nii suures ulatuses," lubas Sõtnik.

Dmitri Moskovtsevi sõnul hangivad nad praegu A1 keeletaseme kursuseid keskmiselt 4,3 euro eest inimese kohta tunnis. See tähendab, et see, kes lahkub kohe esimese tunni järel, peaks maksma alla viie euro, see, kes lahkub poole pealt, üle 200 euro.