Oluline 2. juulil kell 22.12:

- Ukraina minister: Ukraina väed edenesid kahel suunal;

- Kiievi ametnikud: linna õhutõrje tulistas ööl vastu pühapäeva alla kõik Vene droonid, mis rünnakus pealinnale lendu lasti;

- Lõuna-Venemaal toimus lennuvälja lähedal tugev plahvatus;

- Enerhodari linnapea: osa Vene tuumaagentuuri töötajatest lahkus Zaporižžjast;

- Poola saadab Valgevene piiri tugevdama 500 politseinikku;

- Relvajõudude sõnul edeneb Ukraina Bahmuti suunal;

- Paavsti saadiku sõnul rahuplaanist Moskvas ei räägitud;

- Vene väed pommitasid taas Hersoni elurajoone;

- Vene presidendi Vladimir Putini ülestunnistus, et Wagneri palgasõdurite rühmitus on valitsuse rahastatud, võib muuta tema sõjakuritegudes süüdi mõistmise lihtsamaks.

Ukraina minister: Ukraina väed edenesid kahel suunal

Ukraina väed saavutasid pühapäeval edu kahel suunal Zaporižžja oblastis: Melitopoli ja Berdjanski suunal, ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar.

Maljari sõnul osutavad Vene väed visa vastupanu ja kasutavad mineerimist.

Vene väed on samal ajal saavutanud edu Donetski oblastis Lõmani, Avdiivka ja Marinka juures, lausus ta.

Vene väed korraldasid rünnaku ka Luhanski oblastis Svatove suunal ning Maljar nimetas sealset olukorda keeruliseks.

Lõuna-Venemaal toimus lennuvälja lähedal tugev plahvatus

Krasnodarski oblastis Primorsko-Ahtarski lennuvälja lähedal toimus pühapäeval tugev plahvatus, millest tekkis kümme meetrit lai ja neli meetrit sügav kraater, teatas sotsiaalmeediakanal Baza.

Teine, Kremliga seotud kanal teatas, et tegu oli raketiga, mille Vene õhutõrjesüsteemid maha võtsid. Krasnodari oblasti kuberner Venjamin Kondratjevi sõnul keegi plahvatuses kannatada ei saanud.

Venemaa kasutab Primorsko-Ahtarski lennuvälja väidetavalt Ukraina peale saadetavate Iraani ründedroonide õhkutõusmispaigana.

Enerhodari linnapea: osa Vene tuumaagentuuri töötajatest lahkus Zaporižžjast

Umbes sada Vene tuumaagentuuri Rosatom töötajat lahkus okupeeritud Enerhodaris asuvast Zaporižžja tuumajaamast, ütles linnapea Dmõtro Orlov.

Enerhodarist lahkusid ka okupatsioonivõimudega lepingu sõlminud kollaborandid, lisas ta.

6000 tuumajaama töötajat on Enerhodari linnas lõksus, sest Rosatom ei luba neil ilma lepinguta jaamas töötada ega okupatsioonivõimud linnast lahkuda.

Ukraina võimud on hoiatanud, et Venemaa võib kavandada tuumajaamale terroristlikku rünnakut.

Relvajõudude sõnul edeneb Ukraina Bahmuti suunal

Ukraina väed liiguvad jätkuvalt edasi Donetski oblastis Bahmuti lähedal, ütles Ukraina relvajõudude ida piirkonna pressiesindaja.

Ukraina väed avaldavad Vene vägedele survet ja vabastavad alasid, lausus ta.

Kui palju on täpselt edasi liigutud, relvajõud ei täpsustanud. Ukraina väed ründavad Vene vägede positsioone Bahmutist lõunas ja põhjas, edu on neid saatnud lõuna pool.

Paavsti saadiku sõnul rahuplaanist Moskvas ei räägitud

Paavsti saadik kardinal Matteo Zuppi ütles, et tema visiit Moskvasse oli seotud humanitaarteemadega ning rahuplaani Venemaa agressioonisõja lõpetamiseks ei arutatud.

"Kohtumised oli olulised, eriti humanitaarteemadel, millel on meie fookus. Ei ole rahuplaani ega selle vahendamist," lausus Zuppi.

Zuppi kohtus Moskvas Putini nõuniku Juri Ušakoviga ja Vene õigeusu kiriku peaga patriarh Kirilliga. Juunis käis Zuppi ka Kiievis, kus kohtus president Volodõmõr Zelenskiga.

Paavst Franciscus andis mais Zuppile ülesande rahumissiooniks, et lõpetada sõda.

Poola saadab Valgevene piiri tugevdama 500 politseinikku

Poola siseministeerium saadab Valgevene piirile täiendavalt mitusada politseinikku seoses pingelise olukorraga, mis on seotud eelkõige Vene erasõjafirma Wagner võitlejate ümberpaigutamisega Valgevenesse, vahendas pühapäeval portaal Unian.

"Pingelise olukorra tõttu Valgevene piiril otsustasin tugevdada meie vägesid 500-liikmelise politseinikerühmaga mässu- ja terrorismivastase võitluse üksustest," kirjutas Poola siseminister Mariusz Kaminski sotsiaalmeedias.

Siseministeeriumi juht märkis, et politsei liitub praegu piiril viibivate 5000 piirivalvuri ja 2000 sõjaväelasega.

Olukord Poola-Valgevene piiril on püsinud pingelisena alates 2021. aastast, mil registreeriti järsk migrantide sissevool Valgevenest Poola. Alates 2023. aasta algusest on Poola piirivalvurid registreerinud enam kui 12 000 katset Valgevenest ebaseaduslikult riigipiiri ületada.

Hiljuti lahvatasid uued pinged, kui Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko pakkus pärast mässukatset Venemaal varjupaika Wagneri juhile Jevgeni Prigožinile ja osale tema palgasõdureist.

Poola langetas juba varem otsuse tugevdada piiri Valgevenega seoses Wagneri palgasõdurite sinna saabumisega. Nagu märkis Poola asepeaminister Jaroslav Kaczynski, võib wagnerlasi Valgevenes olla umbes 8000 ja see loob potentsiaalselt uue olukorra.

Purustatud Antoniivski silla piirkonnas rasked lahingud

Lõuna operatiivväejuhatuse pressiesindaja Natalia Humenjuki sõnul käivad Hersoni oblastis purustatud Antoniivski silla piirkonnas rasked lahingud.

Ta ütles, et rõhk on kahe armee tulel üle rindejoone, mis järgib piirkonda läbiva Dnipro jõe kontuuri.

Jõe kuju on muutnud ülesvoolu asunud asunud Kahhovka tammi hävitamine Vene sõjaväe poolt.

Päev varem teatas Sõjauuringute Instituut, viidates Vene sõjaväeblogijatele, et Vene väed ei suutnud jõe idaküljel asuva silla all positsioonidelt tõrjuda kuni 70 ukrainlast, vaatamata sellele, et nad ründasid piirkonda ballistiliste rakettidega Iskander ja jalaväega. Ukraina väed kasutasid silla jäänuseid kattena.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi 1. juuli analüüsi kohaselt üritavad Ukraina väed idakaldale paigutada isikkoosseisu.

Vene väed pommitasid taas Hersoni elurajoone

Vene väed pommitasid elurajooni Hersoni linnas, vigastada sai mitu inimest, teatas oblastivalitsus.

Pommid tabasid kõrghoonet, apteeki ja restorani.

Ukraina: väed lõunas edukad

Ukraina väed teevad edusamme ja liiguvad edasi mööda lõunapoolset rindejoont, teatas laupäeval Ukraina Donetski ja Zaporižžja oblastis sõdivate sõjaliste jõudude komandör kindral Oleksandr Tarnavski.

Viimase 24 tunni jooksul täitsid suurtükiväe ja raketivägede üksused Tarnavski sõnul 1201 tulemissiooni.

Tarnavski lisas, et selle aja jooksul hukkus või sai haavata ligi kaks kompaniid Vene vägesid. Kompanii on väeosa, mis võib koosneda kuni 200 sõdurist.

Hävitati 14 Vene sõjatehnika ühikut, sealhulgas soomustransportöörid, droonid, iseliikuvad suurtükiväesüsteemid ja Grad raketiheitjasüsteemid.

Wagneri rahastuse tunnistamine tõend Putini vastu

Vene presidendi Vladimir Putini ülestunnistus, et Wagneri palgasõdurite rühmitus on valitsuse rahastatud, võib muuta tema sõjakuritegudes süüdi mõistmise lihtsamaks, vahendas The Guardian.

Venemaa valitsus on varem püüdnud distantseeruda palgasõdurite rühmitusest, mida süüdistatakse sõjakuritegude toimepanemises Ukrainas, Süürias ja mitmetes Aafrika riikides.

27. juunil sõjaväelastele peetud pöördumises tunnistas Putin aga, et Wagner sai 2022. aasta maist 2023. aastani Venemaa riigieelarvest ühe miljardi dollari.

The Guardianis tsiteeritud õigusekspertide sõnul on rahastamise möönmine märkimisväärse tähtsusega.

"Rahastamine ei ole iseenesest piisav, et öelda, et keegi on vastutav rahvusvahelise kuriteo eest, aga see muudab raskemaks öelda, et "neil asjadel pole meiega mingit pistmist"," ütles üks ekspert The Guardianile.

Kiiev: öise õhurünnaku droonid hävitati

Kiievi ametnikud ütlesid, et linna õhutõrje tulistas 2. juuli öösel alla kõik Vene droonid, mis rünnakus pealinnale lendu lasti.

"Meie õhutõrjejõud avastasid ja hävitasid kõik vaenlase sihtmärgid Kiievit ümbritsevas õhuruumis," ütles Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni juht Serhiy Popko Telegramis.

Popko ütles, et esialgsetel andmetel ründas Venemaa linna Iraanis toodetud Shahedi droonidega.

Teavet hukkunute või kahjude kohta pole veel avaldatud, lisas Popko, öeldes, et rünnaku kohta on lisateavet tulemas.

Vahetult pärast südaööd aktiveeriti Ukraina kesk-, ida- ja lõunaoblastis õhurünnakute hoiatused. Õhuvägi hoiatas drooni- ja raketirünnakute ohu eest kogu riigis.