Riisalo (Eesti 200) sõnul pole vaja, et riik hakkaks hindama ja kontrollima meediasisu. "See oleks mõeldamatu Eesti kontekstis. Riigil pole ka mingit kavatsust sekkuda ajakirjanduse tegevusse või kuidagi hakata Eesti meedias reguleerima uudistesaadete sisu. Küll aga on TTJA-l õigus toimetada Eesti meediaruumi kaitsel. Ja kaitsel mitte meie oma meedia eest, vaid vaenulike riikide propagandakanalite eest. Praeguseks on TTJA peatanud 51 telekanali edastamise Eestis ja 273 internetisaidi ligipääsu," rääkis Riisalo "Aktuaalse Kaamera" otsestuudios.

"TTJA on kaks ülesannet: vaadata, et Eesti meediaruum oleks kaitstud ja teisalt olla tele- ja raadiolubade väljastaja. Mõistlik on kontrollida, kellele neid tele- ja raadiolube antakse kolmandatest riikidest," ütles Riisalo.

Tema sõnul on mõistlik, et ametkonnad teevad meediakanalite hindamisel koostööd. "Rahapesu andmebürool on palju parem ülevaade, millised telekanalid on Euroopa Liidu sanktsioonide all, ja kaitsepolitseil on info, kas üks või teine organisatsioon, kes luba taotleb, ei ole vaenuliku riigi teenistuses," ütles Riisalo.

Piiri, milliste riikide telekanaleid keelama hakatakse, tõmbavad Riisalo sõnul "pädevad spetsialistid, kes selles küsimuses TTJA-d nõustavad".

Minister lisas, et TTJA väljaütlemised on seaduse väljatöötamise kavatsuse dokumendi kommentaarid, mida palus kultuuriministeerium tervelt realt organisatsioonidelt. "Olen seda plahvatanud kaasust arutanud ka TTJA juhiga, ja tuleb tunnistada, et see konkreetne ettepanek oli sõnastatud ebaõnnestunult," ütles Riisalo.

Vastates küsimusele, miks peab riik otsustama, millist meediat inimene demokraatlikus riigis tarbib, vastas Riisalo, et kui mõned aastad tagasi elasime teistsuguses rahvusvahelises keskkonnas, selle järele vajadus puuduski. "Aga kui me laseksime Eestis eetrisse Sputniku-taolised kanalid, siis seda ei peaks juhtuma. Sest sõda ei käi ainult Ukrainas rindel, vaid meediasfääris ja kogu aeg," ütles Riisalo.