Meedia väitel soovib Biden NATO juhiks Ursula von der Leyenit

USA president Joe Biden soovib NATO järgmiseks peasekretäriks praegust Euroopa Komisjoni presidenti ning varasemat Saksa kaitseministrit Ursula von der Leyenit, kirjutas väljaanne The Telegraph.
Von der Leyeni kandidatuur tõusis Washingtonis esikohale pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid, mis on alliansi tähtsaim liige, olid sisuliselt blokeerinud Briti kaitseministri Ben Wallace'i võimalused saada NATO uueks tegevjuhiks pärast Jens Stoltenbergi, kes on sel kohal olnud alates 2014. aastast.
Erimeelsuste tõttu leida alliansile uus peasekretär pikendasid liikmesriigid teisipäeval Norra endise peaministri Stoltenbergi ametiaega veel kuni 2024. aasta oktoobrini.
NATO allikas ütles lehele, et USA president üritas veenda von der Leyenit asuma Stoltenbergi järglaseks, kuna kardetakse, et ka järgmise 12 kuu jooksul ei leita sobivat kandidaati.
Biden ja von der Leyen olevat viimastel aastatel loonud "tugeva sideme", edendades tihedaid Atlandi-üleseid sidemeid Hiina, Ukraina ja kliima vallas, ütles teine allikas.
Väidetavalt toetub ta nüüd luureandmete saamisel rohkem Washingtonile, nihkudes eemale teabest, mida talle edastasid Euroopa agentuurid, mis hindasid valesti Venemaa Ukrainasse tungimise võimalust, lisas leht.
Kuna von der Leyen valdab vabalt prantsuse keelt, saaks ta tõenäoliselt ka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni toetuse, kes olevat samuti olnud Wallace'i kandidatuuri vastu.
Samas võib von der Leyenile takistuseks saada Saksamaa kantsleri ja tema endise poliitilise rivaali Olaf Scholzi soov hoida teda Euroopa Liidu kõrgeimal ametikohal, märkis The Telegraph.
Talle võib probleeme tekitada ka tema ametiaeg Saksamaa kaitseministrina aastatel 2013–2019, kui avalikuks sai mitu juhtumit, mis paljastasid Saksa relvajõudude hädise olukorra.
Kui von der Leyen olevat Bidenile öelnud, et ei ole valmis NATO-s mis tahes rolli üle võtma kuni järgmise aastani, siis Valge Maja strateegid näevad, et pärast järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimisi avaneb aken tema ärarääkimiseks.
Siiani peetakse von der Leyenit europarlamendi valimiste järgse EL-i juhtkohtade ümbermängimisel esikandidaadiks bloki kõige mõjukama juhina jätkamisel. Siiski on kahtlusi, kas ta suudaks saada ka Euroopa Parlamendi tugeva toetuse, sest parempoolsed parlamendiliikmed, kes on tema rohelise poliitika vastu, võivad moodustada liidu tema vastu, märkis leht.
Igal juhul peetakse võimalikuks, et NATO tegevjuhi koht läheb 2024. aasta sügisel ühte potti koos Euroopa Liidu juhtkohtadega, mis pärast europarlamendi valimisi ümber mängitakse. Siis tuleb leida Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja, Euroopa Liidu välispoliitikajuhi ning Euroopa Parlamendi presidendi ametikoha täitjad.
NATO peasekretäri ametisse nimetamiseks ei ole ametlikku menetlust. Alliansi 31 liikmesriiki peavad potentsiaalsete kandidaatide üle arutlema, kuni jõutakse konsensuseni.
The Telegraphi andmeil langes Wallace võistlusest juunis pärast seda, kui tema kandidatuurile olid vastu USA ja Prantsusmaa, mis soovib, et selle rolli täidaks mõnest Euroopa Liidu riigist pärit liider. Väidetavalt oli Briti kaitseminister olnud paljude NATO liikmesriikide lemmik, kuid tal tekkisid alliansi de facto juhi Washingtoniga märkimisväärsed pinged seoses tema enneolematu toetusega Ukrainale. Ühendkuningriik on Kiievi sõjalise toetusega sageli läinud kaugemale, sealhulgas tankide ja kaugmaa tiibrakettide osas, kui USA.
Mõned NATO liitlased eelistasid aga peaministrit või riigipead, samas kui teised olid pooldanud peasekretäri kohale naiskandidaati. Seetõttu nähti võimaliku kandidaadina ka Taani peaministri Mette Frederikseni, kuid temale sai takistuseks see, et osa liitlasi väljendas muret võimaluse pärast, et NATO etteotsa saab järjest kolmas Põhjamaadest pärit liider. Samuti eeldati, et Türgi blokeerib Taani peaministri pärast seda, kui eelmisel nädalal süüdati Kopenhaagenis koraani ja Türgi lippude koopiad.
Enne Stoltenbergi on alliansi tegevjuhid olnud endine Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen (2009–2014), varem Hollandi välisministrina tegutsenud Jaap de Hoop Scheffer (2004–2009), 2003. aasta detsembris kohusetäitjana itaallane Alessandro Minuto-Rizzo, ning enne teda varasem Briti kaitseminister George Robertson (1999–2003).
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Telegraph