NATO riigid võivad alternatiivi puudusel valida juhiks taas Stoltenbergi
NATO kaitsealliansi riigid püüavad leida praegusele peasekretärile Jens Stoltenbergile mantlipärijat. Samas ei pruugita ses osas jõuda kokkuleppele ning Stoltenbergi ametiaega võidakse pikendada.
NATO riigid võivad toetada praeguse kaitsealliansi peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaja pikendamist, kirjutas Financial Times. Järgmine NATO tippkohtumine toimub juulis Vilniuses. Stoltenberg on NATO peasekretär olnud alates 2014. aasta oktoobrist. Kuigi varem Norra peaminister olnud Stoltenberg on varem avalikult öelnud, et ei otsi pikendust enda mandaadile, siis pole ta ametis jätkamist selgelt välistanud.
"Järjepidevuse huvides oleks see mõistlik," kirjeldas olukorda Financial Timesile ühe lääneriigi diplomaat, kes on Jens Stoltenbergiga tema ametis jätkamisest ka vestelnud. Sama allikas kinnitas, et Stoltenberg oleks vajadusel nõus peasekretärina jätkama. Stoltenbergi ametiaja pikendamine lükkaks uue peasekretäri valimise samas vaid järgmisse aastasse.
Wallace ega Frederiksen ei oma piisavalt laia toetust
NATO peasekretär on ajalooliselt tulnud Euroopa riikide seast. Samas kaitsealliansi relvajõudude sõjaline juht tuleb alati Ameerika Ühendriikidest.
Piisavalt laia toetust peasekretäri kohale pole saanud ei praegune Briti kaitseminister Ben Wallace ega Taani peaminister Mette Frederiksen. Frederikseni vastu on ka Poola, kes ei taha sel kohal näha järjekordset Põhjamaa poliitikut, kirjutas The Wall Street Journal. Enne Stoltenbergi oli NATO peasekretär taanlane Anders Fogh-Rasmussen. Ühe võimaliku alternatiivina nähakse NATO peasekretäri ametis ka Eesti peaministrit Kaja Kallast.
Mitmed NATO riigid tahavad peasekretäri ametikohal näha naist. Alates kaitsealliansi asutamisest 1949. aastal on kõik selle peasekretärid olnud mehed. Samas tahavad mitmed riigid, et uus peasekretär oleks Ida-Euroopast, kuna selle piirkonna tähtsus on Ukrainas toimuva sõja tõttu kasvanud.
Enamik kaitsealliansi riike soovib, et NATO järgmine peasekretär oleks mõni praegune või endine president või peaminister. Sama soovib ka USA ning enamik suurematest kaitsealliansi riikidest. Ameerika Ühendriikide hinnangul saavutaks mõni praegune või endine valitsusjuht kergemini vajaliku ühehäälse toetuse. Lisaks sellele teeb valiku keerulisemaks vajadus saada peasekretäri kandidaadile heakskiit ka kandidaadi koduriigilt.
Soome rahvusringhääling Yle samas nentis, et Soome endine peaminister Sanna Marin tõenäoliselt ei saa NATO peasekretäriks. Soome liitus NATO-ga alles sel aastal.
Pole selge millal uus peasekretär valitakse
Financial Timesi sõnul toetasid Prantsusmaa ja Saksamaa Taani praegust peaministrit Mette Frederikseni NATO peasekretäri ametikohale. Samas olid tema nomineerimise suhtes skeptilised osa Ida-Euroopa riike. Samuti ei toetanud Taani peaministrit täiel määral ka USA. Briti kaitseminister Ben Wallace ütles NATO peasekretäri valimise kohta, et pole selge, millal uus kaitsealliansi juht valitakse. "Seda võidakse teha Vilniuses. Seda võidakse teha oktoobris. Kõik lihtsalt sõltub," ütles Wallace.
Juhul kui Jens Stoltenberg on veel seitse kuud NATO peasekretär, siis langeb kaitsealliansi juhi otsimise ülesanne Joe Bideni õlule. Aprillis toimub NATO riikide tippkohtumine Washingtonis. Siis on kavas tähistada kaitsealliansi 75. sünnipäeva. Financial Timesi allikate sõnul olevat Jens Stoltenberg ise ärritunud, et keegi ei ole talle selgelt öelnud, kas ta jätkab või ei jätka.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Financial Times