NATO pikendas Stoltenbergi ametiaega veel aasta võrra

NATO pikendas teisipäeval peasekretär Jens Stoltenbergi ametiaega 2024. aasta oktoobrini.
NATO kinnitas teisipäeval, et Stoltenberg jääb oma ametikohale veel üheks aastaks. Stoltenberg teatas ka ise sotsiaalmeedias, et alliansi liikmesriigid pikendasid tema ametiaega.
Honoured by #NATO Allies' decision to extend my term as Secretary General until 1 October 2024. The transatlantic bond between Europe & North America has ensured our freedom & security for nearly 75 years, and in a more dangerous world, our Alliance is more important than ever.
— Jens Stoltenberg (@jensstoltenberg) July 4, 2023
Diplomaatilised allikad teatasid juba eelmisel nädalal, et NATO riigid leppisid kokku Stoltenbergi mandaadi pikendamises,
Alates 2014. aastast allianssi juhtinud Norra endise peaministri Stoltenbergi teist ametiaega pikendati pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris juba aasta võrra kuni tänavu aasta oktoobrini.
Vahepeal on NATO liikmesriigid püüdnud edutult leida Stoltenbergile sobivat mantlipärijat. Mitmed NATO riigid tahtsid peasekretäri ametikohal näha naist. Samas tahtsid mitmed riigid, et uus peasekretär oleks Ida-Euroopast, kuna selle piirkonna tähtsus on Ukrainas toimuva sõja tõttu kasvanud.
Varem levisid meedias väited, et NATO peasekretäriks võib saada praegune Briti kaitseminister Ben Wallace. Veel hiljuti peeti tugevaks kandidaadiks ka Taani peaministrit Mette Frederikseni ning selle ametikoha kontekstis on räägitud ka Eesti peaministrist Kaja Kallasest.
Frederiksen näis täitvat nii mõnegi Euroopa liikmesriigi soovi näha uue juhina esimest naissoost liidrit, kes oleks ühtlasi Euroopa Liidu liikmesriigist. Ent NATO idatiiva riigid püüdsid tõsta esile kedagi, kes on idablokist tulnud ning kes mõistaks märksa paremini Venemaad ja võtaks seeläbi juba eos karmima hoiaku Moskva suhtes.
Kuigi Wallace käis ise oma kandidatuuri välja, siis mitmed NATO liikmed tahtsid kõrgesse ametisse mõnd endist riigipead või valitsusjuhti. Prantsusmaa nõudel peaks see keegi aga tulema EL-ist.
NATO uue peasekretäri leidmisel on räägitud ka sellest, et see koht võidakse panna samasse paketti Euroopa Liidu juhtkohtade jaotamisega pärast 2024. aasta varasuvel toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, kui tuleb leida Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja, Euroopa Liidu välispoliitikajuhi ning Euroopa Parlamendi presidendi ametikoha täitjad.
Enne Stoltenbergi on alliansi tegevjuhid olnud endine Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen (2009–2014), varem Hollandi välisministrina tegutsenud Jaap de Hoop Scheffer (2004–2009), 2003. aasta detsembris kohusetäitjana itaallane Alessandro Minuto-Rizzo, ning enne teda varasem Briti kaitseminister George Robertson (1999–2003).
Stoltenbergil tuleb Vilniuse tippkohtumisel laveerida oskuslikult, sest tal on ülesanne leevendada Ukraina pikisilmseid ootusi alliansiga liitumiseks ja teha tööd NATO juhtriigi, USA-ga, mis ei taha Kiievile anda selget ajaraami.
Liidrid allkirjastavad uued kaitseplaanid ja eelarve eesmärgid ning allianss teeb läbi suurima muudatuskuuri põlvkonna jooksul.
Ühtlasi püüab Stoltenberg lepitada Türgit, mille mõjukas president Recep Tayyip Erdoğan seisab vastu Rootsi liikmesuse ratifitseerimisele.
Ametiaja pikendus annab võimaluse Stoltenbergil jääda alliansi etteotsa ka 2024. aasta juulis Washingtonis peetavaks tippkohtumiseks, mil tähistatakse sõjalise ühenduse 75. aastapäeva.
Toimetaja: Karl Kivil, Mait Ots
Allikas: ERR, AFP-BNS