Mis peaks täna õhtul saama, et see Keskerakonnale hea oleks?

No tegelikult, ega meil väga paha ei ole. Ma saan aru, et Jaanus Karilaid arvas, et nüüd on õige aeg erakorraliseks kongressiks, kuna piirkonnad kas on tigedad või siis neile tehakse selgeks, et nad peavad tigedaks saama ja siis selle kongressi Jüri Ratas võidab. Kuna sellist lootust või usku ei olnud neil eelmine kord, siis oldi kongressi vastu ja nüüd ollakse kongressi poolt, sest vaadake, kuri Kõlvart ja Kõlvarti leer jättis teid rahast ilma. Umbes selline on see seis täna. Ja ma arvan, et see saab olema õhtuse koosoleku sisu. Aga keegi ei soovi Keskerakonnale kurja. Eks me omavahel lepime ära.

Kas teie hinnangul oleks seda kongressi nüüd vaja? Alles mõnda aega tagasi olite ka teie seisukohal, et selle võiks teha?

Ma pole veel oma otsust langetanud. Ma tegelikult uskusin, et kongressi oli vaja ja see, et kongressi ei tulnud, oli viga tegelikult. Naljakas, et siis meie retoorika oli täpselt sama, milline on praegu Jaanusel. Me rääkisime sellest, et tuleb minna küsima uut mandaati, sest nii juht kui ka juhatus vastutavad selle eest, mis tulemus on valimistel. Ja kõik tundsid, et kuna me saime nii kehva tulemuse, siis me kõik vastutame.

Ei, seda polnud vaja, [ütlesid nad]. Nüüd on neil vaja küsida uut mandaati. Kusjuures sündmus ei ole võrreldav sellega, mis on põrumine riigikogu valimistel. Aga vaatame. Mul ei ole midagi selle vastu, ma ei saa öelda, et ma olen selle pooldaja.

Mul oli niisugune tunne, et meil on mingisugune tasakaal taastunud. Jah, suhted olid hapumad.

Jah, mina tundsin näiteks isiklikult, et mina ei ole enam otsuste juures nii lähedal. Aga arvasin, et läheb aega, inimestel on pikk viha, mida iganes. Nüüd vaatad, et kõik oli palju hullem.

Lugesin eile lehest välja, et mõni ikka teadis, et tuleb see annetus. Et olid mingisugused lootused, oli mingisugune suhtlus. Meile lihtsalt vaadati näkku ja öeldi, et ei-ei, me avasime arve ja vaatasime, et kelle raha see selline on. See on päris ebameeldiv tunne.

Kas see mõte, mis te Karilaiule omistasite, et kui kongress tuleks, siis Ratasel oleks suurem lootus, on teie enda mõte ka?

No hetke seisuga, kui kongress on täna õhtul, ma arvan küll. Aga täna õhtul kongressi ei ole. Samas pole ma rehkendanud matemaatiliselt.

Aga vaadake, mis juhtus. Selle annetuse oleks võinud ju saata tagasi nii diskreetselt, et meedia poleks sellest teadnudki. Kes teab, mis meie arvele laekub ja tagasi läks. Aga siis seal teisel poolel tekkis särav mõte, et me nüüd anname erakonna sisse selge signaali. Et me räägime inimestega, me anname teada kõikidele piirkondade juhtidele, et neilt võetakse raha ära. Mis tehniliselt ei vasta tõele, sest Keskerakonnal on kinnitatud eelarve, mille alusel me oma elu  oleme edaspidiseks planeerinud. Aga jah, siis see läks. Ja see, mis praegu toimub, on ehtne sisevõitlus. Kahjuks on nii.

Isegi, kui tuleb uus kongress, kas Ratasel on mõistlik kandideerida? Ega tema mõte eelmisel volikogul, et tema ei kandideeri, see oli tehtud ehk aimduses, et tema ei võidaks. Aga see ei tähenda, et Kiik ja Aab ei suudaks selle tiiva huvisid kaitsta.

Palun ärge rääkige tiiva huvidest.

Ise te ütlesite, et käib sisevõitlus!

Ma saan aru, et käib sisevõitlus, aga asi asi pole selles, et... Küsimus oli selles, et me põrusime valimistel ja Jüri ütles, et tema võtab poliitilise vastutuse. Ütles ise välja valimiste õhtul. Ja siis ma ütlesin talle, sa nüüd nagu pulled the trigger  [vajutasid päästikut – toim]. Sellistel sõnadel peab olema mingisugune sisu. Aga siis midagi ei juhtu, ei ole mingit analüüsi. See oli selge, et nii läheb, aga see ei tähenda, et inimestel on erinevad huvid.

Mis puudutab teie küsimust, siis te peate selle Jürile esitama. Ma arvan, et praegu talle sisendatakse mõtet, et ongi soodne aeg. Et nüüd on nagu ajalooline momentum. Jah, täna ta on, see vastab tõele. Kas ta on homme, ma väga kahtlen.

Aga momentum momentumiks. Kas Ratas on alates volikogust midagi muutnud? Kas ta on astunud samme, et enne volikogu lõkkele löönud pingeid leevendada?

Ei. Minu hinnangul pole seda olnud. Ma olen võib-olla ülekohtune. Aga minu hinnangul seda ei olnud. Mina seda ei näinud. Ma olen Keskerakonnas olnud 10–11 aastat. Ma tulin Edgari ajal. Edgar oli väga emotsionaalne inimene. Kergesti solvus. Aga ta oli sellest niivõrd üle, et kui oli vaja, siis ta rääkis, siis ta tegi tööd ja nii edasi.

Aga mina näiteks peale seda volikogu tundsin, et mind ei ole olemas lihtsalt. No lihtsalt mind ei ole olemas. Ma olen kuidagi omaette selline üksus, kuskil seal Brüsselis. Aga esmaspäeval me Jüriga rääkisime. Ma ei saa öelda, et see oli mingi ühisnimetaja otsimine. Samas peab ütlema, et poliitiliselt me arutame asju endiselt kõik koos ja teeme mingid plaanid kõik koos. Lihtsalt see oli natuke teistsugune suhtlus. Väga lakooniline ja formaalne.

Aga teate, ma tegin Jürile vist liiga, kui ma ütlesin, et ta ei panustanud, et erakond oleks ühtne. Ta ikka panustas küll. Kui mõelda tagantjärele, eks ta ikka pingutas. Lihtsalt kõik inimesed on erinevad.

Kui Jüri Ratas praegu jätkab, siis missuguses seisus läheb Keskerakond vastu Euroopa Parlamendi valimistele?

Mis iganes me ka ei otsusta, meil on igal juhul tugev nimekiri. See on selge. Eelmine kord me olime valitsuses, mis tähendas, et meil ei kandideerinud ministrid ega erakonna esimees, kes oli peaminister. Meil ei kandideerinud tulevane eurovolinik. Nüüd ma eeldan, et kõik on valmis kandideerima. Nii et meil saab olema tugev nimekiri.

Muide, kas teie tahaksite MEP-ina jätkata?

Ma arvan küll. Ma pole sellest väsinud. Ja küsimus on selles, et iga tööd sa pead oskama teha. Ja nüüd ma lõpuks oskan. Ma tean, kellega rääkida, milliseid nuppe vajutada ja nii edasi. Poliitika on paras kadalipp ja see võtab aega, kui sa õpid ära kõik käigud. Aga nüüd ma tean, kuidas olla efektiivne seal, kus on võimalik. Seda oskust tahaks veel kasutada. Aga elu näitab.