Parvel Pruunsild tahtis Keskerakonnale 300 000 euro suurust annetust teha. Miks see annetus teie arvates vale ja vastuvõtmist mitte vääriv oli?

Me ei saa unustada, et Keskerakonda on kriminaalkorras karistatud. Kõik meie viimased kohtujuhtumid ja poliitilised skandaalid olid seotud annetustega. Ja ma ei kujuta endale ette, et erakond saaks praegu kergekäeliselt otsustada võtta vastu annetust, mis tuleb inimeselt, kes on samuti kriminaalmenetluses osaleja. See ei ole kindlasti etteheide lugupeetud ärimehele, aga Keskerakond peab lähtuma sellest seisust ja olukorrast, kus me praegu oleme.

Kas lähtekoht oli ka see, et annetus oli mõeldud opositsioonile, mis on olnud kunagi ühine koalitsioon, mille vastu teie isiklikult olite?

See annetus oli kindlasti poliitiline sõnum. Ja poliitiline organisatsioon ei saa lähtuda sellest, et raha on lihtsalt vahend. Raha on ka poliitiline instrument. Selline annetuse vastuvõtmine oleks ka Keskerakonna poliitiline sõnum. Poliitilisi sõnumeid annab erakond siis, kui ta ise seda otsustab, mitte siis, kui tekib selleks vajadus. Meil ei olnud arutelu, et oleme valmis sellist poliitilist sõnumit andma.

Ma arvan, et on olemas veel üks väga tähtis aspekt – koos selle annetusega tuli samal ajal ka ettepanek, kuidas seda raha jagada. Ja see iseenesest nii poliitilises plaanis kui ka õiguslikus plaanis ja ka finantsilises plaanis on väga ohtlik samm. Ka sel juhul, kui me ei näeks sisulist probleemi see annetus vastu võtta. Aga kohe seda raha jagada ja võtta pikaajalisi kohustusi olukorras, kus see on ühekordne annetus, oleks äärmiselt ohtlik.

Aga kui on ootus, et millegipärast see annetus ei ole ühekordne ja on olemas mingisugune kokkulepe, siis oleks see veel palju ohtlikum olukord erakonnale.

Mis olukorda see peegeldab, et Keskerakonna juhatus otsustas toetada häältega 9:7 teie ja mitte Jüri Ratase ettepanekut?

See tähendab, et erakonnas ja juhatuses on inimesed, kes saavad aru, mis on vastutus erakonna tuleviku ja saatuse ees, aga ka poliitilise imidži ees. Ma arvan, et need riskid olid kaalutletud ja suurem osa juhatusest otsustas, et selliseid riske ei saa erakond praegu võtta. Sest see võiks tulevikus erakonna jaoks tähendada eksistentsiaalseid probleeme.

Kas see tähendab ka seda, et Keskerakonna juhatuse enamus on linnapea Kõlvarti, mitte Keskerakonna esimehe Jüri Ratase selja taga?

Iga juhatuse liige otsustab ise. Ja kõikidel juhatuse liikmetel on nii isiklik õiguslik kui ka finantsiline vastutus selle ees, mis erakonnaga saab. Mis on erakonna finantsiline seis, aga ka see, mis kohustused ja probleemid võivad erakonnale sellest tekkida.

Aga erakonna esimees Ratas ütleb, et juhatus on lõhki!

Juhatuses on erimeelsused. Ja mõnikord on see normaalne. Mina ausalt öeldes ei saa päris hästi aru, kuidas on tekkinud selline tragöödia, kui mitte öelda hüsteeria. Ma arvan, et iga poliitiline organisatsioon, iga suur erakond peab selliseid otsuseid tegema väga vastutustundlikult. Ja kaaluma nii poliitilisi, õiguslikke kui ka finantsilisi riske. Kui suures organisatsioonis on arusaam, et võtame raha ja jagame kiiresti laiali ja alles pärast vaatame, mis saab, siis see on erakonna jaoks eksistentsiaalne oht.

Aga ikkagi, teie ja Jüri Ratas olete tänastes avaldustes väga eri meelt. Mida see Keskerakonna kui partei kohta näitab?

Näitab, et meil ongi erimeelsused. Seda oli näha ju ka varem. See, mida tänane hääletus peegeldas, ei ole ju uus olukord. Meil ongi eriarvamused ja mõned eriarvamused ongi põhimõttelised.

Kas praegune juhatus on töövõimeline?

Muidugi on. Ma arvan, et ka tänane otsus tõestas seda. Juhatus suudab otsustada, mitte leppida kokku olukorraga, kui mõni otsus tuleb kuskilt väljastpoolt.

Keskerakonna esimees on reedeks kokku kutsunud koosoleku. Mis seal teie teada jutuks tuleb?

Mulle pole keegi sellest teada andnud (intervjuu toimus kella 14 paiku – toim).