NATO liitlased saatsid Vilniuse tippkohtumist turvama 1000 sõjaväelast
NATO tippkohtumise ajaks saabus Vilniusesse täiendavalt tuhat sõjaväelast alliansi 16 liikmesriigist, kohale toodi ka õhutõrjepatareid ning hävitajad, et tagada Venemaa liitlase Valgevene piirist kõigest 32 kilomeetri kaugusel toimuva kohtumise ning sinna saabuvate liidrite julgeolek.
"Oleks enam kui vastutustundetu jätta meie taevas kaitseta ajal, kui [USA president Joe] Biden ja 40 riigi liidrid Vilniusesse saabuvad," ütles Leedu president Gitanas Nauseda.
Kohtumise ajaks paigutas Saksamaa Leetu 12 Patrioti õhutõrjepatareid, mis on mõeldud ballistiliste rakettide ning sõjalennukite ja tiibrakettide tõrjeks.
Hispaania saatis Leetu õhukaitsesüsteemi NASAMS, Prantsusmaa toob kohale iseliikuvad suurtükid Caesar, Soome, Taani ja Prantsusmaa paigutavad Leetu oma hävitajad ning Ühendkuningriik ja Prantsusmaa tagavad droonivastases kaitse.
Lisaks saatsid Poola ja Saksamaa Leetu helikopteritel baseeruvad eriüksused ning mitmed teised riigid tõid kohale varustuse ja spetsialistid võimalike keemiliste, bioloogiliste ning kiirgusohtude tõrjumiseks.
Leedu presidendi hinnangul näitab aga tippkohtumise-aegne julgeoleku tugevdamine, et liitlased peaksid kiirkorras rajama Balti riikide alalise õhukaitse. "Me mõtleme selle peale, mis juhtub siis, kui tippkohtumine lõppeb. Me töötame liitlastega selle nimel, et luua rotatsioonil põhinev alaline õhukaitse," ütles Nauseda.
Reutersi korrespondendi sõnul on kaheksa Saksa õhutõrjepatareid Patriot paigutatud Vilniuse lennuvälja lähistele suunaga Venemaa Kaliningradi oblasti poole, veel kaks on suunatud Valgevene piiri poole.
"Sa tead, kus sa geograafiliselt asud ning tead ka üsna hästi, kust poolt on oht," rääkis Saksa õhutõrjeüksuse komandör, kolonelleitnant Steffen Lieb. "Leedu küsis meilt tippkohtumise ajaks kaitset ja samuti küsisid NATO liitlased Saksamaalt abi. See on meie vastus," lisas Lieb.
Leedu ise on sel suvel kolmekordistanud oma piirikaitsejõudusid piiril Valgevene ja Venemaaga ning kaasanud ka Läti ja Poola piirivalvureid. Need riigid on saatnud Vilniusesse appi ka oma politseinikke.
"Me oleme valmistunud erinevateks provokatsioonideks," ütles Leedu piirivalve ülem Rustamas Liubajevas. Ta viitas võimalusele, et piirile saabub migrantide laine, toimub muid piiririkkumisi või toimub piiril ette teatamata sõjaväesõidukite liikumisi.
Leedus on ka Eesti politseinikud
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja teatel on Leedus ka Eesti politseinikud, kes aitavad Leedul piiri valvata.
Neljapäeval, 6. juulil saatis Eesti politsei Leedu-Valgevene piirile 14-liikmelise ESTPOL7 meeskonna. Eesti politseiüksuse ülesanne on maismaapatrullides osalemine, droonivaatlus, objektivalve ülesannete täitmine ja olukorraseire. Lähetus kestab 13. juulini ja seejärel naaseb meeskond Eestisse.
PPA peadirektori Egert Belitševi sõnul seisab Eesti üksus selle eest, et Vilniuses aset leidev riigijuhtide kohtumine saaks toimuda turvaliselt. "Leedu-Valgevene piir on Euroopa Liidu ja NATO välispiir ning seal toimuv mõjutab ka Eesti siseturvalisust. Samuti on meile tähtis harjutada koostööd Leedu korrakaitsjatega ja partneritega teistest riikidest," ütles peadirektor kirjalikus kommentaaris.
Leedu on tippkohtumise ajaks tugevdanud kontrolli ka piiril Läti ja Poolaga.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters