Hispaania saatis esimese NATO riigina kevadel Eestisse oma keskmaa õhutõrjesüsteemid NASAMS. See toimus Hispaania ja Eesti kahepoolsel kokkuleppel. Missiooni pikendati aasta lõpuni ja nüüdseks on hispaanlased lahkunud.

NATO Vilniuse tippkohtumise otsus alustada Balti riikides õhutõrjerotatsiooni sarnaselt hävitajatest koosneva õhuturbemissiooniga pole käivitunud.

"Olen Hispaania ministriga rääkinud – nad kaaluvad tagasitulemist. Hetkel lõplikku otsust ei ole. Samamoodi räägime Saceur'iga – Euroopa vägede ülemjuhatajaga –, kes võiks olla ajatäitjad, kuni meie enda süsteem kohale jõuab," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur.

Eesti ja Läti hankisid Saksa keskmaa õhutõrjesüsteemid Iris-T, mis hakkavad saabuma ülejärgmisel aastal. Euroopa on oma vabad õhutõrjevarud ukrainlastele ära andnud, ütles Pevkur.

"Sakslased on tellinud ise samamoodi Iriseid ja tegelikult needsamad esimesed Irised, mis Saksa süsteemid valmis said, saatsid ka Ukrainasse ära. /.../ Kui vähegi võimalik, siis need, kellel on olemasolevaid süsteeme idatiivale saata, need kindlasti ka saadavad," sõnas Pevkur.

Soome NASAMS on Eestis õppustel osalenud. Pevkuri sõnul on Soomega aga kokkulepe, et Soome hoiab värske NATO liikmena oma väge kodumaal, kuni liitlasi seal pole.

Kaitsevägi on õppustel võõrustanud enamuse liitlaste õhutõrjesüsteeme, ütles diviisi staabi õhukaitsejaoskonna ülem kolonelleitnant Tanel Lelov.

"Kui missioon edasi ei toimu, siis ega otseselt midagi katki ei jää. Enne hispaanlasi ka Eesti riigis ei olnud õhutõrjesüsteeme kohapeal. Meie lühimaa õhutõrje on valmis samu ülesandeid teostama. Pikamaa õhutõrje osad on võimelünk, mida meie süsteemide saabumiseni peame täitma alternatiivsete vahenditega," selgitas Lelov.