Sõja 503. päev: Prantsusmaa ja Saksamaa annavad Ukrainale veel sõjalist abi
Saksamaa lubas Ukrainale 700 miljoni euro eest sõjalist abi, Prantsusmaa president Emmanuel Macroni sõnul antakse Ukrainale pikamaa tiibrakette SCALP, mille lennuulatus on üle 250 kilomeetri. Üle 200 miljoni euro eest lubas Ukrainale sõjalist abi ka Norra.
Oluline teisipäeval, 11. juulil kell 15.50:
- Ukrainas käivitusid õhuhäiresireenid ning Odessas oli kuulda plahvatusi;
- Valgevene: ootame Wagneri võitlejaid ja Vene regulaarvägesid;
- Ukraina kindrali hinnangul oleks Bahmuti vabastamisel suur mõju;
- Hersoni oblastis hukkus Vene vägede rünnakus üks ja sai vigastada kolm inimest;
- Norra annab Ukrainale 218 miljoni eest sõjalist abi;
- Biden kohtub NATO tippkohtumise kõrvalt Zelenskiga;
- Allikad: Saksamaa lubab Ukrainale 700 miljoni euro eest uut relvaabi;
- Venemaa pommitas Sumõ oblastit;
- Zelenski tahab selget signaali Ukraina NATO-liikmesuse kohta.
Allikad: Saksamaa lubab Ukrainale 700 miljoni euro eest uut relvaabi
Saksamaa lubab hiljem teisipäeval NATO tippkohtumisel täiendavalt saata Ukrainale 700 miljoni euro eest sõjalist abi, ütlesid valitsusallikad.
Ukraina suuruselt teine relvaabiandja Berliin andis mais, enne president Volodõmõr Zelenski visiiti teada uutest relvalaadungeist, mille väärtus on 2,7 miljardit eurot.
Norra annab Ukrainale 218 miljoni eest sõjalist abi
Norra valitsus ütles teisipäeval, et annab täiendavalt 2,5 miljardi krooni (218 miljoni euro) väärtuses sõjalist abi Ukrainale, kergitades nii oma panust sel aastal 10 miljardile kroonile (870 miljonile eurole).
Raha selleks eraldab Norra valitsus 75 miljardi krooni (6,55 miljardi euro) suurusest fondist, mis on mõeldud humanitaar- ja sõjaliseks abiks Ukrainale ajavahemikus 2023-2027.
Norra peaminister Gahr Store ei täpsustanud, kuidas raha kasutatakse või missugust tehnikat selle eest hangitakse.
Norra liitus varem sel aastal lääneriikide lubadustega anda Ukrainale Saksamaal valmistatavaid Leopard lahingtanke ning tarnis kohale kaheksa Leopard 2 tanki.
Lisaks on annetanud Oslo Kiievile veel soomukeid, mitmikraketiheitjaid ja suurtükilaskemoona.
Hersoni oblastis hukkus Vene vägede rünnakus üks ja sai vigastada kolm inimest
Vene vägede raketirünnakus Hersoni oblastis asuvas Sofiivka külas hukkus üks ja sai vigastada samuti üks inimene, ütles oblasti kuberner Oleksandr Prokudin.
Vene väed ründasid rakettidega ka Hersoni linna, kus raketid tabasid kohalikku abikeskust ja viit elumaja. Kaks inimest sai vigastada, üks neist tõsiselt, lausus Prokudin.
Eelmisel ööpäeval sai Vene vägede rünnakus Hersoni oblastis vigastada kolm inimest.
Valgevene: ootame Wagneri võitlejaid ja Vene regulaarvägesid
Valgevene ootab riiki Wagneri palgasõdureid, et nood jagaksid oma lahingkogemust, vahendas Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta Valgevene kaitseministeeriumi sõnu.
Lisaks ootab Valgevene ka Vene regulaarvägede üksusi, mis võtavad osa ühisõppustest Valgevene relvajõududega, lisas kaitseministeerium.
Ukrainas käivitusid õhuhäiresireenid ning Odessas oli kuulda plahvatusi
Õhuhäiresireene oli teisipäeva varahommikul kuulda Odessa, Zaporižžja, Hersoni ja Dnipropetrovski oblastis. Hiljem kuulutati õhuhäire välja ka Ukraina pealinnas Kiievis ning Harkivis.
Teisipäeva varahommikul oli Odessa piirkonnas kuulda plahvatusi. Ukraina õhujõud hoiatasid ühtlasi Venemaa droonirünnakute eest, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina kindrali hinnangul oleks Bahmuti vabastamisel suur mõju
Vene väejuhatus suunab Kadõrovi võitlejad Bahmuti suunale, kuid see ei aita Vene vägedel linna hoida, ütles esmaspäeval armeekindral Mõkola Malomuž.
Bahmuti ümbruse olukorda kommenteerides ütles kindral, et praegu on linnal Putini režiimi jaoks mitte niivõrd sõjaline, kuivõrd sõjalis-poliitiline tähendus.
"Täna on Bahmuti kaotus järjekordne Prigožin. Järjekordne riigipööre, aga ainult lahinguväljal. Konkreetne lüüasaamine," hindas kindral.
Malomuž lisas, et linna vabastamisel oleks võimas poliitiline mõju. See oleks venelastele moraalne läbikukkumine ja suur löök Putini režiimile. Kindrali sõnul on linn ise varemeteks muutunud.
"Kuna Putin mõistab, et ta ei suuda sellist ebaõnnestumist üle elada, siis saadab ta linna hoidmiseks kõik oma jõud ja vahendid. Sealhulgas mitte ainult lepingulised sõdurid, vaid ka Tšetšeenia eriüksuste võitlejad," rääkis kindral.
Malomuži sõnul on neil aga kogemusi mitte lahinguväljal, vaid mõrvades ja piinamises.
"Nad visatakse nüüd Bahmuti. See muidugi ei toimi ja nad hävitatakse nagu teisedki. Sellises olukorras liigume edasi," lisas kindral.
Kiiev teatas varem päeval, et Ukraina väed on hõivanud Bahmuti ümbruse strateegilised kõrgendikud.
"Meie väed võtsid pealetungi käigus oma kontrolli alla strateegilised kõrgendikud Bahmuti ümber," teatas asekaitseminister Hanna Maljar.
![](https://s.err.ee/photo/crop/2023/07/11/1992563hf704t24.jpg)
Stoltenberg: sõnum Ukrainale NATO-ga liitumise kohta tuleb võimas
NATO tippkohtumine Vilniuses edastab võimsa, positiivse ja ühtse sõnumi Ukraina NATO-ga liitumise väljavaadetest, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Sõnum (Ukrainale NATO-ga liitumise kohta) saab olema positiivne, see sõnum on võimas ja ühtne," ütles Stoltenberg teisipäevase tippkohtumise alguses.
Stoltenberg ütles esmaspäeval, et läbirääkimised Ukraina NATO-ga liitumise tingimuste üle alles käivad.
NATO kaalub võimalust vabastada Ukraina liikmelisuse tegevuskava elluviimisest, luua NATO-Ukraina nõukogu ning leppida kokku Ukraina relvajõudude pikaajalise abi programmis.
Kommünikee lõpliku sõnastuse üle, kuidas lahendada Ukraina NATO-ga liitumise küsimus, peavad NATO 31 liikmesriiki veel läbirääkimisi.
Biden kohtub NATO tippkohtumise kõrvalt Zelenskiga
Ühendriikide president Joe Biden kohtub Vilniuses NATO tippkohtumise kõrvalt Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga. Politico teatel rääkisid nendest plaanidest Valge Maja ametnik ja veel kaks Bideni kavaga Vilniuses kursis olevat allikat. Samuti plaanib Biden kohtuda Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga.
Venemaa pommitas Sumõ oblastit
Venemaa pommitas esmaspäeval Sumõ oblastis asuvat kaheksat asulat. Piirkonnas oli kuulda vähemalt 180 plahvatust. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid, vahendas The Kyiv Independent.
Sumõ oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Volodõmõr Artiuh teatas, et erakorralist evakueerimist piirkonnas ei toimu, vahendas CNN.
"Tahan rõhutada, et erakorralist ega sunniviisilist evakueerimist ei toimu. Kui inimene keeldub lahkumast, peaks ta kirjutama keeldumise avalduse. Ülejäänud kodanikud, kes on nõus lahkuma, viiakse ohutusse kohta. Inimesed peaksid teadma, et kui nad jäävad surmatsooni, siis võtavad nad vastutuse oma elude eest," ütles Artiuh.
Zelenski tahab selget signaali Ukraina NATO liikmesuse kohta
Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus esmaspäeval Leedus toimuva alliansi tippkohtumise eel taas lääneliitlastelt selget signaali Ukraina NATO liikmesuse väljavaadete kohta.
"Ukraina väärib alliansis olemist. Mitte praegu, sest praegu on sõda, aga me vajame selget signaali ja seda signaali on vaja just praegu. Vilniuse NATO tippkohtumisest võib saada just see, mida meie riik ja kogu allianss vajab globaalsele julgeolekule," ütles Zelenski.
Zelenski märkis, et käimas on ülimalt aktiivne töö.
"Kõik saavad kõigest aru. Iga juht, iga riik. Isegi kui kõlavad erinevad seisukohad, siis on ikkagi ilmne, et Ukraina väärib alliansis olemist. Mitte praegu. Praegu on sõda, aga vajame selget signaali. Ja seda signaali on praegu vaja," rõhutas riigipea veelkord.
President avaldas tänu kõigile riigijuhtidele ja riikidele, kes täpselt seda välja ütlevad ja kes võtsid Ukrainaga vastu vastavad ühisdeklaratsioonid ja avaldused riigi integratsiooni kohta.
"Suurem osa alliansist on selgelt meie poolt," sõnas Zelenski.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 540 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 235 020 (võrdlus eelmise päevaga +540);
- tankid 4089 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 7983 (+17);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 310 (+1);
- suurtükisüsteemid 4385 (+14);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 672 (+4)
- õhutõrjesüsteemid 414 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 3693 (+7);
- tiibraketid 1271 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6966 (+29);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 640 (+8).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Marko Tooming
Allikas: Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent/BNS/CNN