Kallas ütles Vilniuses ERR-ile, et Balti riikidele mõeldud kaitseplaanide järgi tugevneb Eesti kaitse oluliselt.

"Me oleme valmis koos liitlastega kaitsma meie territooriumi esimesest hetkest, esimesest sentimeetrist ja see tähendab, et meie enda sõjavägi ja plaanid on integreeritud NATO plaanide ja NATO liitlaste sõjavägedega," ütles Kallas.

Kui Lätti ja Leetu on plaanis NATO kaitsebrigaadid paigaldada püsivalt, siis Kallase sõnul pole probleem see, et britid Eestisse oma brigaadi püsivalt ei too.

"Meil on brittidega väga hea koostöö ja meil on kokkulepe Suurbritanniaga selles osas, kuidas me seda koostööd korraldame. Just selles mõttes, et me teeme neid ühiseid õppuseid ja kõike seda ka, mis puudutab juhtimist, diviisi struktuuri juhtimisüksust ja kommunikatsiooni," sõnas peamister.

Kallas ütles, et Eesti jaoks on oluline see, et Suurbritannia on Eesti jaoks eraldanud konkreetse brigaadi, kes käib Eestis harjutamas ning on vajadusel valmis ka siia liikuma.

Briti peaminister Rishi Sunak ütles, et Suurbritannial on Eesti toetamises pikk kogemus, kuid viitas, et riik oma seisukohta brigaadi osas muuta ei plaani, vahendas Politico.

"Eestlased on meie kohaloleku eest erakordselt tänulikud ning me tegime eelmisel aastal mõned muudatused," lisas Sunak ja täpsustas, et brigaadi hoitakse kõrgendatud valmisolekus ning lisaks suurendati Eestis oleva kaitseoperatsiooni võimekust.

Ukrainat on plaanis NATO-le lähemale tuua

Kallas lisas, et G7-riigid loovad Ukraina kaitseks mehhanismi, millega saavad liituda ka teised riigid ning mille eesmärk on julgeolekugarantiide tagamine.

Peaminister ütles, et lisaks luuakse ka NATO ja Ukraina ühiskomisjon, mille kõik liikmed on võrdsed. Seega saab ka Ukraina nõukogu kokku kutsuda. Praegu on Kallase sõnul üks oluline eesmärk Ukrainat NATO-le üha lähemale tuua.