Tööandjate keskliit ja Kaubandus-tööstuskoda saatsid valitusele pöördumise, milles kutsusid ümber vaatama Osaka maailmanäitusel osalemise eitavat otsust.

Nii Dubai ja nüüd Osaka maailmanäitusele minekuga toimuvad saagad näitavad, et mõlemal korral on jäänud otsused pikalt venima. Osaka maailmanäituse põhipaviljoni kasutamise avaldus tuli saata enne 31. detsembrit 2021, tegelikult saadeti esmane avaldus juunis 2022 ja täiendav avaldus 10. jaanuaril 2023.  Me otsustusprotsess on ülimalt segane?

See on kahetsusväärne, tegelikult ei toimunud ka varasematele maailmanäitustele minekud sujuvalt.

Küsimus võibki lõpuks taanduda sellele, kelle vastustusega on tegemist, kes peaks planeerima maailmanäitusel osalemise eelarvet. See on tulnud siiani majandusministeeriumi või ettevõtlusministri tiiva alt, aga siis on selgunud, et ka seal vahendeid pole. 

Tuleb välja, et vastutajat siiamaani polegi. Arvestades seda segadust, oleks viimane aeg  need asjad selgeks rääkida ja ära otsutada. Olgem ausad, me ei arutle iga nelja aasta järel, kas Eesti peaks olümpiamängudel osalema või mitte.

Aga võib-olla oligi valitsuse eitava otsustuse taga tõdemine, et maailmanäitusel osalemiseks polnud eelarvesse raha ette nähtud? 2025 ei ole kaugel ja kulutusi oleks ilmselt kohe vaja teha. Expo jäi kahe silma vahele ja nüüd loomulikult ei taha keegi oma reservide kallale minna?

Täiesti üks variant, et kui eelmine aasta ametlik otsus osalemiseks tehti, siis lihtsalt jäeti see raha raha planeerimata. Ja tänases olukorras uus minister [Tiit Riisalo] leidis, et, et temal motivatsiooni vahendite leidmiseks ei ole ja otsustas siis ümber.

Tegelikult peaks see olema  valitsuse poolt tervikuna läbi arutatud ja otsustatud. Kulude kandmine ei peaks olema ainuüksi majandus- ning kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne, vaid arvestades maailmanäituse mitmetahulisust võiks see olla laiema ringi küsimus.

Majandusminister Tiit Riisalo on öelnud, et Eesti osalemine maksaks riigile umbes viis miljonit eurot. Kas see summa on mõeldud olukorraks, kui meil oleks seal eraldi paviljon või see viis miljonit kuluks ära ka siis, kui meil oleks Leedu ja Lätiga ühispaviljon?

Ega me seda täpset kalkulatsiooni näinud ei ole.  Siin on liikvel erinevad numbrid.

Juttu on olnud ka kolmest kuni neljast miljonist ja eraldi siis suure paviljoni puhul  kuni seitsmest miljonist. 

Suures paviljonis osalemine ei ole ilmselt enam üldse teema. Eestis ju soovis esialgu osaleda suures paviljonis, kus nõudlus oli kõige suurem, kuid taotlust ei esitatud ilmselt õigel ajal. Seal osaleda enam ei saa. 

Nüüd räägime, kas meil veel õnnestuks osaleda ühispaviljonis koos teiste Balti riikidega. Seal on osalemistasu märkimisväärselt väiksem.

Osa inimesi ütleb, et maailmanäitused on iganenud viis oma riiki ja rahvast tutvustada. Seal käib küll palju kohalikke inimesi uudistamas ja ka turiste, kuid otsest kasu Eesti sealt ei saa. Muud tutvustuskanalid on efektiivsemad…

Iga maailmanäitus on kindlasti natuke omanäoline või vastava riigi nägu. Dubai EXPO oli väga selgelt tugeva ärilise suunitlusega ja seal on ettevõtjatel olnud väga palju kasu, et kohal oldi. Ja kui me vaatame ka varasemaid maailmanäitusi siis ei saa öelda, et need oleksid tühja läinud.

Aga me jõuame jälle tagasi selle juurde, et mida varem planeerida osalemist, seda parema tulemuse me saame. Väikse riigi jaoks on äärmiselt tähtis ennast näidata.

Maailmanäitus pole kindlasti kohaliku tähtsusega sündmus. Me võime küll arvata, et Jaapanis ja Aasias Eestit teatakse, aga tegelikult pole see absoluutselt nii. 

Kas selle osalemise otsustamine võiks olla hoopis EAS-i ja Kredexi ühendasutuse pädevuses?  Ja seda koos vastava eelarvereaga?

See on arutelu koht, aga tegemist on  ikkagi riiklikult tähtsa üritusega ja sellel osalemine  võiks olla poliitiliselt otsustatud. Kui selgub järgmise maailmanäituse toimumiskoht, siis kaalutakse kiiresti teatud kriteeriumite alusel, kas Eesti osaleb või mis tingimustel osaleb. Lõppvastutaja ja Eesti osalemise korraldaja leidmine on pigem tehniline küsimus. Suure otsuse peaks kiiresti langetama valitsus.

Olete saanud oma sõsarorganisatsioonidelt Lätis ja Leedus ka mingit tagasisidet, kas nad üldse Jaapanisse lähevad, kui Eesti kohale ei tule?

Nende osalemine on kindel. Ja nad on meile kinnitanud, et on ühispaviljonis koos ka siis, kui Eesti kohale ei tule.

Küsisime lõunanaabritelt, kas ikkagi oleks veel võimalik, et kui Eesti otsustab ümber, et me osaleme, kas see ühisvariant oleks veel olemas? Saime positiivse vastuse.

Läti-Leedu on on kindlasti minemas, eraldi küsimus on muidugi, kuidas nad selle paviljoni nimetavad, kui kõik kolm Balti riiki ei ole esindatud.

Kui palju ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid oleksid valmis ise panustama rahaliselt?

Ettevõtjad tahavad teada, mis on Eesti kontseptsioon, millised väljundid seal saavad olema ettevõtjate jaoks. Kui need ei ole paigas, siis on keeruline minna ka ettevõtjate käest raha küsima. 

Dubai Expol olid  ettevõtjad selleks valmis ja panustasid rohkem, kui oli algne kokkulepe.

Arvestades Jaapani olulisust ja kasvavat tähtsust Eesti ettevõtete jaoks siis kindlasti leiab neid, kes on valmis sinna ka enda raha panustama. Dubais tasusid ettevõtjad üle kolmandiku näitusel osalemise kuludest.

Seega teoorias oleks võimalik, et kolmandik raha tuleks ka seekord erasektorilt? Või Jaapan on siiski kaugem ja meie jaoks mitte nii oluline kui Araabia Ühendemiraadid?

Seda on täna hästi keeruline prognoosida, see sõltub natuke lõppkontseptsioonist. 

Praegu on teada, et see näitus oleks rohkem kultuurilise iseloomuga, et tutvustame Eesti kultuuri ja Eestit tervikuna. Sellisel juhul ettevõtjate otsene kasu, mida nad näevad, jääb natuke vähesemaks, kui see võis olla Dubais. Seetõttu võib-olla on natuke väiksem ettevõtjate huvi.

Aga kui ettevõtjad ikkagi näevad, et seal on võimalik enda ärilisi huve ka realiseerida, siis kindlasti sinna taha tullakse. 

Maailmanäitus toimub Eestist kaugemal ja teatavad kulud on ka Jaapanis suuremad.  Aga kindlasti see võimekus osal ettevõtetel on olemas, kes näevad oma arengusuunda just seal piirkonnas.

Teie ettepanek valitsusele on endiselt: kogunege uuesti,  arutage ja osaleme vähemalt  koos lätlaste ja leedulastega ühises paviljonis?

Täna ei ole argumente, miks me ei peaks seal osalema ja kuidas Balti paviljon nüüd oleks väga palju halvem sellest, kui me üldse kõrvale jääme.

Kõrvalejäämisega selgelt on negatiivsed mõjud, meie Jaapani kolleegid on andnud seda ka üheselt mõista.

Me jääme ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina maailmanäituselt kõrvale, seda peaks ka arvesse võtma, kui me vaatame seda otsest rahalist kulu või kasu.