"Türgi huvi ju ei ole olnud pikaaegselt Rootsi blokeerimine, Türgi huvi on olnud pigem saada Rootsilt teatud kindlus mõningates küsimustes, mis puudutavad eelkõige kurdi organisatsione," tõdes Kannik.  

"See protsess oli end ammendanud. Kui Erdogan oleks nüüd lasknud mööda selle momendi Rootsile jah öelda, siis edasi oleks ta sattunud väga rumalasse olukorda, kus selle protsessi lõppu ei paista," leidis ka julgeolekuekspert Rainer Saks.

Erdogani ootamatu avaldus Rootsi NATO ja Türgi Euroopa Liidu liikmeks saamise protsessi sidumisest oli meenutuseks Euroopa riikidele, kes on Türgi liikmelisust tõrjunud. Tegelikult on Ankara Euroopa Liitu pürgimisest ka ise loobunud.

"Ma arvan, et see põhiliselt oligi avaliku sõnumi saatmiseks Euroopa riikidele kui ka oma kodanikele, et meie oleme näidanud vastutustundlikkust ja sõbralikkust üles vaatamata, et meie suhtes seda alati pole näidatud. Tugevam seos võib olla ikka selle F-16 teemaga, millest on pikka aega juttu olnud, kus Ameerika Ühendriikide Kongress on seda blokeerinud, aga juba täna tuli ka Senati väliskomisjoni esimehelt sõnum, et oleme valmis seda teemat uuesti avama," rääkis Kannik.

"Ma olen üsna veendunud, et see, mis Türgi president ütles seoses EL-iga liitumisega, oli pigem viide sellele, kuidas Euroopa Liidu mõned liikmesmaad käituvad Türgiga selles protsessis," ütles Saks.

Üldse on Türgi teinud viimastel päevadel mitmeid samme, mis mõeldud lähenemiseks läänele ja eemaldumiseks Venemaast. Need on näiteks azovlaste komandöride vabastamine ja tõdemus, et Ukraina koht on NATO-s.

"Kuna Türgi on püüdnud mängida seda mängu, et ta on tasakaalustav jõud eri poolte vahel, aga kui ta näeb, et Vene pool on tegelikult liiga nõrk ja tast pikas perspektiivis läänele mingit vastukaalu pole, siis on loomulik, et Türgi tahab olla tugevama ja võitja poolel," märkis Kannik.