Uuringu eesmärgil hakatakse keskmist kiirust mõõtma tänavu neljal lõigul, mis asuvad Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu ning Ääsmäe-Haapsalu maanteel. Lõikude pikkuseks on 4 kuni 13 kilomeetrit. Mis kilomeetritel nendel maanteedel täpselt mõõtmine algab, selgub hiljem, ütles ERR-ile transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe.

Lõikude valikul arvestati, kui palju on kuskil toimunud hukkunute ja vigastatutega ning varakahjudega liiklusõnnetusi, lisaks võeti arvesse liiklussagedust. Mis need näitajad on, transpordiametist aga ei soostutud ütlema, öeldes vaid, et vastavad näitajad lisati kõikidele lõikudele, mille hulgast valik tehti. Lõike oli eelvalikus paarkümmend.

Samas pole praegu eesmärgiks leida üles kõige ohtlikumad lõigud Eesti maanteedel, lausus Kirsimäe. Lõikude valikul oli oluliseks eelduseks hoopis see, kus praegu statsionaarsed kiiruskaamerad üldse olemas on, sest uusi süsteeme, vähemalt uuringu jaoks, ostma ei hakata.

Kirsimäe sõnul saab konkreetse lõigu ohtlikkus oluliseks valikufaktoriks siis, kui kunagi otsustatakse keskmise kiiruse mõõtmine tõesti kasutusele võtta ja vastavat süsteemi arendama hakata.

Kirsimäe ütles Raadio 2 saates "Hommik!", et esialgu uuritakse seda, kas keskmise kiiruse ületamine on üldse probleemiks.

"See ei pruugi olla probleem, võib-olla on see marginaalne (probleem). (Uurime,) et mitte olla õhinapõhine, vaid lähtuda teadmisest. Kui selgub, et see on probleem, siis järgmine aasta võiks olla suuremahuline uuring probleemide väljatoomiseks, et jõuda otsuseni, kas keskmise kiirus mõõtmine on põhjendatud. Kui peaks olema, siis kehtiva korra järgi tuleb esitada seadusmuudatuse väljatöötamise kavatsus," lausus Kirsimäe.

Transpordiameti peadirektor Priit Sauk on aga hiljuti ERR-ile antud intervjuus kiiruseületamist probleemiks pidanud.

"Kohtmõõtmiste andmeid me teame ja aastas kirjutatakse kohtpaiksete kaamerate alusel välja umbes 200 000–300 000 trahvi. Ka liiklejad ise on öelnud, et ainult umbes 40 protsenti järgib meie maanteedel piirkiirust. Seega ületamine on muutunud normiks või tavaks ja meie ei ole sellega kindlasti nõus," lausus ta.

Uuringu jaoks veel andmekaitselt luba pole

Praegu pole transpordiametil aga veel sedagi luba, et uuringuga alustada. Kuivõrd liikluskaamerad salvestavad keskmise kiiruse mõõtmiseks autode numbrimärgid, peab loa andma andmekaitse inspektsioon. Transpordiamet pole aga veel inspektsioonile taotlust esitanud, ütles Kirsimäe. "Taotluse koostamine on käsil," lisas ta.

Kui uuringuks luba siiski saadakse, mõõdetakse neljal lõigul keskmist kiirust läbi suve. "Mõõtmised võiksid olla lõppenud enne sügise algust," lausus Kirsimäe.

Sel suvel pannakse uuringu ajaks välja liiklusmärgid, mis hoitavad, et kilomeetri pärast algab keskmise kiiruse mõõtmine. Enne mõõtmise algust ütleb teine liiklusmärk, kui pikal lõigul kiirust mõõdetakse. Auto numbrimärk fikseeritakse nii lõigule sisenemisel kui sealt väljumisel.

Kliimaministeeriumist täpsustati, et uuringu ajal isikuandmeid ei koguta, vaid analüüsitakse pseudonüümitud andmeid. Ainsad andmed, mida riik saab, on info ühikutest ja kiirustest, lisati ministeeriumist.

Uuringuga soovitakse lisaks teada saada, millistel nädalapäevadel on rohkem kiiruseületamisi, kas saab teha järeldusi ka kellaaegade kohta, kuidas mõjutavad sõidukiirust ilmastikutingimused ja nii edasi. Samuti uuritakse, milline on sõidukite kiirus mõõtmisalasse sisenemisel ja sealt väljumisel.

Välja töötatakse lõpuks ka sekkumiskünnis ehk piir, kui mitu km/h kiiruseületamist autojuhile andeks antakse ehk trahvi ei tehta.

Kirsimäe tõi näiteks, et Leedus vähenes peale keskmise kiiruse süsteemi kasutuselevõttu liiklussurmade arv konkreetsel maanteelõigul 90 protsenti. Maailma riikide keskmine näitaja on 50 ja 56 protsendi vahel, lisas ta.

Eestis on praegu maanteedel 34 kiirusmõõtmise süsteemi, mida tõstetakse ümber 68 kabiini vahel. Mullu fikseerisid kiiruskaamerad maanteedel üle 300 000 kiiruseületamise.

Praegune kiiruskaamerate süsteem hakkas Eesti maanteedel tööle 2010. aastal.