Uudsed märgid annavadki märku, miks tänavu lastakse kohati maanteeservades rohul tavapärasest kõrgemaks kasvada. Olenevalt tee kategooriast näevad praegused normid ette niitmist kas 20cm, 30cm või 40 cm kõrguselt.

"Me tahame ju tegelikult jälgida, et kus see optimaalne piir on. Et oleks tagatud liiklusohutus, niitmiskordade arv ja ka see, et tee maa-alal ja teepeenral kasvav muru võimalusel saaks ennast tolmendada. Ja tuleb leida see tasakaalu koht ohutuse, ühiskondlikku kokkuleppe ja ja keskkonna vahel. Siis jälgitakse kui kiiresti ta peale niitmist uuesti kasvab," rääkis transpordiameti Lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla.

"Erinevatel katselõikudel niidetakse erinevate kõrgustega ja siis saame neid mõõta. Märgid on seepärast väljas, et inimesed saaksid aru kui seal on kõrgem rohi kui mujal. Me oleme ikkagi suunaga sinnapoole, et saada vähema niitmisega teeservad korda. Kas me seda saame, see selgubki analüüsi tulemusena," rääkis Vaidla.

Teeservade niitmise optimeerimine annaks nii rahalist kokkuhoidu, aitaks lasta taimedel oma tavapärast elutsüklit järgida kui ka pakuks mõnes kohas sõitjatele pikema perioodi jooksul õitsvatest lilledest silmailu.

"Tõesti, kui on ilusad lilled ja nad ei ole kõrgeks kasvanud, siis me oleme nad jätnud niitmata ja kindlasti tehakse seda sobivuse korral ka edaspidi," ütles Vaidla.

Kuna tänavune suvi on olnud põuane, siis võidakse niitmise eksperimenti korrata ka veel järgmisel aastal, et saada rohu kasvust maanteeservades optimaalsemat pilti.