Sellest, et linnas tuleks lausniitmist elurikkuse nimel piirata, räägitakse Tallinnas juba 2016. aastast. Nii ulatuslikku niidupausi nagu tänavu suvel pole aga varem olnud.

"Ma arvan, et tegelikult me oleme õppinud väga palju, me oleme näinud, et meie tavapäraselt rohelised murualad on iseenesest väga värvilised, kui neid lasta kasvada. Ja kindlasti mõnes mõttes oleme me sunnitud õppima, see aasta on andnud suurepärase võimaluse seda järsku teha, sest kui rääkida kliimamuutustest, mis toob kaasa kuumasaared, liikide kadu, siis kõrgem hein soodustab seda, et nendel aladel on ka väiksemad temperatuurid ja need on ka liigirikkamad," rääkis linna maastikuarhitekt Kristiin Kupper.

Esialgu jaguneb linnarahvas laias laastus kaheks – ühed näevad niitmata alas lihtsalt hooldamata maalappi, teised näevad aga elurikkust.

Esialgu on Tallinnas kavas võtta madalamaks vaid kriitilisemad kohad.

"Selle perioodi jooksul me oleme saanud palju positiivset tagasisidet elanikelt, et me püüame tagada turvalisust ja liiklusturvalisust linnaosas, seega me niidame kõnniteede juures, laste mänguväljakute juures ja ristmikel, kus võib tõesti pikem rohi tekitada probleeme," selgitas Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko.

HKP OÜ välikoristuse projektijuhi Andry Piiroja sõnul on ettevõttel Lasnamäel hoolduses üle 100 hektari niidupinda. Pikk niitmiste vahe aga ettevõttele kokkuhoidu ei tähenda.

"Meie jaoks see kindlasti kokkuhoid ei ole, peame seda kolm korda üle niitma ja ega see ei jää ilus ka, kui vaadata seda tulemit," ütles Piiroja.