Alates tuleva aasta 1. jaanuarist tõuseb Viimsi vallas lasteaia kohatasu. Muutunud on ka see, et 73-eurose kohatasu maksmiseks peavad mõlemad lapsevanemad olema Viimsi valla kodanikud. Vastasel korral tuleb välja käia juba 145 eurot. Muudatus ei puuduta üksikvanemaid.

Viimsi vallavanema Illar Lemetti sõnul läheb üks lasteaiakoht vallale maksma umbes 550 eurot kuus. Seni on kohatasu lapsevanemale olnud 58 eurot, sõltumata sellest, kas valda on registreeritud üks või mõlemad lapsevanemad.

Lemetti sõnul on loogiline, et soodustust pakutakse neile, kes valla eelarvesse rohkem maksuraha panustavad.

"Eks see tuleb ikka maksumaksjate käest ja kui me vaatame, kuidas vallale maksud laekuvad, ja me räägime tulumaksust, siis loomulikult, kui valda on ühest perest kaks lapsevanemat sisse kirjutatud, siis nad maksavad valla eelarvesse rohkem tulumaksu. Need pered, kus on kaks sissekirjutatud lapsevanemat, panustavad rohkem," rääkis Lemetti.

Lemetti sõnul mõtlevad kõik omavalitsused praegu valla tulubaasile ja seovad järjest rohkem teenuseid sissekirjutusega.

"Aga kui nüüd rääkida sellest, kui palju täiendavat tulu võiks laekuda, siis määruse seletuskirjas üks arvestus on tehtud. Siin on muidugi erinevaid tegureid, mida me ette ei tea, ei tea näiteks kasvõi seda, kui palju on üksikvanemaid. Aga siin määruse seletuskirjas tehtud arvutuse alusel võiks see täiendav maksutulu olla kuskil pool miljonit eurot," märkis vallavanem.

Lastaiakoht tuleb omavalitsusel tagada ka siis, kui omavalitsusse on sisse kirjutatud laps ja ainult üks vanem. Seda, et suuremat soodustust saavad vaid need pered, kellel mõlemad lapsevanemad omavalitsuse hingekirjas, saab otsustada omavalitsus ise ja siin mingit juriidilist vastuolu ei ole, ütles haridusministeeriumi alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson.

"Kohalikul omavalitsusel on õigus ka diferentseerida seda osalustasu. Seal on välja toodud kolm niisugust punkti: üks on siis nii-öelda majanduslikud tingimused, mis võivad olla lasteaedadel erinevad; laste vanus, mis võib olla mõjutajaks ja siis on muudel asjaoludel. Ja põhimõtteliselt on see nagu kohaliku omavalitsuse autonoomia küsimus, et ta võib siis diferentseerida," selgitas ametnik.

Peterson lisas, et kindlasti peab omavalitsus kaaluma, kas tehtud otsused halvendavad või parandavad lasteaiakoha kättesaadavust. Samuti tuleb silmas pidada, et lastaiakoht oleks kõikidele jõukohane ehk ei ületaks 20 protsenti miinimumpalgast.

 Illar Lemetti sõnul on see perede valik, kas kasutada ühe või mitme valla soodustusi.

"Ja neid juhtumeid on erinevaid, aga mõistate ka kindlasti ise, et on väga loogiline, et üks pere elab koos, on ühele aadressile sisse kirjutanud ennast. Kui tehakse mingid muud valikud, siis  suure tõenäosusega ju kasutataksegi kahe erineva omavalitsuse soodustusi. See tähendab, et makstakse maksutulu kahele erinevale omavalitsusele, see tähendab seda, et ühe konkreetse omavalitsuse tulubaasi panustatakse vähem," rääkis Lemetti.

2019. aasta andmetel kasutasid lasteaia kohatasu määramisel sarnast poliitikat veel Harku, Jõelähtme, Kastre, Kiili, Lääne-Nigula, Raasiku, Saue ja Vormsi vald ning Keila ja Maardu linn.