Riigi toetus elektriautode ostmisele jätab inimesed külmaks

Riigi toel on esimese viie kuu jooksul endale uue elektriauto soetanud ligi 300 inimest. Toetusest hoolimata maksab elektriauto siiski palju rohkem kui keskmine sisepõlemismootoriga auto, mistõttu ei ärgita toetus ekspertide hinnangul inimesi ka rohkem elektriautosid soetama.
Riik toetab uue elektriauto ostmist 4000 euroga, juhul kui auto maksab käibemaksuta kuni 60 000 eurot. Viimati toetas riik elektriautode ostu neli aastat tagasi. Siis läksid toetused nagu soojad saiad, ühe päevaga. Praegu jagub aga toetusi veel rohkem kui tuhandele autoostjale.
Keskkonnainvesteeringute keskuse projektikoordinaator Maris Salin ütles, et elektriautode toetusfond on nüüd lihtsalt mitu korda suurem: "Fond on kokku 7,75 miljonit eurot, millest üks osa on mõeldud eraisikutele ja teine ettevõtetele."
Elektriautod on enamasti kallimad, kui sisepõlemismootoriga autod. Autoekspert Arno Sillati sõnul maksis keskmine elektriauto eelmisel aastal näiteks 70 000 eurot. Sel aastal on ostetuim elektriauto Tesla, mille hinnad algavad 40 000 eurost. Ka Salin ütles, et inimesed taotlevad enamasti toetust 40 000 - 50 000 eurot maksvatele elektriautodele.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu tegevjuht Meelis Telliskivi leidis, et põhjus, miks kogu elektriautode toetusfondi raha ei ole ära kasutatud, on asjaolu, et 4000-eurone toetus ei innusta inimesi siiski kallist elektriautot ostma. Tema sõnul oleks need, kes praegu on elektriauto soetanud, selle ostnud ka ilma toetuseta.
"Täna, kui perede eelarve muutub pingelisemaks nii intressitõusu kui inflatsiooni tõttu, siis võib-olla on selline toetus kohati abiks, aga kindlasti ei ole see täna määrav jõud kohe ostu tegemiseks," rääkis Telliskivi.
Umbes kuus protsenti Eestis sõitvatest autodest liiguvad elektriga. Autoajakirjanik Tõnu Ojala märkis, et üks põhjus, miks inimesed rohkem toetusi ei taotle, on ka see, et raha saab ainult uue elektriauto ostmiseks.
"Vaadates seda, et pooled autod, mis Eestis müüakse, on ikkagi kasutatud autod, siis see puudutab väikest seltskonda. Eelmisel aastal oli see umbes 40 protsenti ja veel ka autode vahetamised Eesti-siseselt, uute autode müük on - midagi pole teha - nišitoode," rääkis Ojala.
Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro lisas, et praegu ei mõtle nad toetuse tingimuste muutmisele.
Olgugi, et elektriautod on keskmiselt veel palju kallimad kui sisepõlemismootoriga autod, tuleb aasta-aastalt aina rohkem müügile ka odavas hinnaklassis elektriautosid.
Sillat lausus, et tulevikus ei ole elektri- ja sisepõlemismootoriga autode hinnavahe enam nii suur kui praegu. See ei ole aga mitte seetõttu, et elektriautod muutuksid oluliselt odavamaks.
"Kui uute autode puhul rääkida, siis toimub praegu ju elektriautode ja sisepõlemismootoriga autode hindade ühtlustumine, aga mitte selles suunas, et elektriauto läheks odavamaks vaid sisepõlemismootoriga autod lähevad kallimaks," rääkis Sillat.
2019. aastal said inimesed toetust kasutada juba elektriauto ostmisel. Arro selgitas, et sel korral on teisiti. Seegi mõjutab tema sõnul seda, miks inimesed nii agaralt toetusi ei taotle.
"Toetust makstakse nüüd tagantjärele ehk sõiduk peab olema juba soetatud ja tänu sellele jäi ära selline nobedate näppude voor," ütles ta.
Arro lisas, et varem tekkis näiteks olukord, kus inimesed said toetuse kätte ja siis otsustasid, et ikkagi ei soovi seda autot.
Toimetaja: Mait Ots