Reedel tutvustas veel viimast kuud siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ministeeriumi plaane, mis võimaldaksid tulevikus kõnekaarte kasutada ainult isikustatult. Augustis politsei- ja piirivalve asejuhiks suunduva Kommussaare hinnangul aitaks selline muudatus vähendada kuritegevust ja aidata seda avastada.

Justiitsminister Laanet ütles, et eelnõu ta veel näinud ei ole, kuid tal tekib küsimus, mis probleemi üritatakse selliselt lahendada ja kas see ka reaalselt nende meetmetega laheneks.

"Ma saan aru, et kui kasutatakse telefone kuritegelikul eesmärgil informatsiooni vahetamiseks, siis on kindlasti kergem tuvastada osapoolt, kui on isikustatud. Mis ta endaga kaasa võib tuua – üks võimalus on kindlasti musta turu tekkimine," rääkis Laanet.

"Minu arvates tänase infotehnoloogia ajastul peaks väga selgelt aru saama, mis ühe või teise muudatuse eesmärk on ja kas see muudatus seda eesmärki kannab," rääkis Laanet.

Tervikuna hindab Laanet, et Eesti õiguskaitseasutustel on piisavalt võimalusi kuritegevusega tegeleda. "Kodanikuna, ma julgen küll arvata, et õiguskaitseorganitel on piisavalt tööriistakastis tööriistu, millega ühtepidi ennetada ja teistpidi avastada kuritegusid," ütles Laanet.

Justiitsministri sõnul on ühiskonnal vaja pideva tehnoloogia arengu keskkonnas analüüsida ja kokku leppida tasakaalupunkt põhiõiguste ja -vabaduste piisavas kaitsmises. Et ei piirataks inimeste vabadusi liigselt, samas püütaks ja karistataks ka kurjategijaid.

Justiitsministeerium algatas juuni alguses kriminaalmenetluse revisjoni, mille käigus plaanib ministeerium koostöös advokatuuri, prokuratuuri, kohtute, PPA ja ka ülikoolidega vaadata otsa Eesti kriminaalmenetlusele, mida ei ole sisuliselt 20 aastat uuendatud.

"Kuidas algatatakse menetlus, kui pikad on menetlused, milline peab olema tõendamiskoormus, ja päeva lõpuks ka, kas need karistused on efektiivsed inimeste mõjutamiseks õiguspärasele käitumisele tulevikus. See on tegelikult tervikprotsess," märkis Laanet.

"Kui me kogu aeg arvasime, et reaalne vangistus, ühiskonnast eraldamine, mõjutab inimesi tulevikus õiguspärasele käitumisele, siis me oleme jõudnud oma analüüsides sinnamaani, et reaalne vangistus, lihtsalt vangistuses olemine, vähemalt kõiki ei mõjuta selliselt, nagu me ühiskonnas ootaksime," ütles Laanet.

Justiitsministri sõnul näitavad ministeeriumi andmed, et Eesti kolmes vanglas istuvad inimesed kipuvad välja saades suurema tõenäosusega uusi kuritegusid sooritama, kui need, keda karistatakse muud moodi. "Me peame mõtlema alternatiivsetele karistustele, mis oleks ka maksumaksjale mõistlikum ja odavam. See peab olema see tulevik," rääkis Laanet.

Teisest küljest tõi Laanet välja, et samas on ka ühiskonnas inimesed, keda tulebki võimalikult pikalt ühiskonnast isoleerida, et nad ei oleks ühiskonnale ohtlikud ja nende suhtes võiksid kohtud saada võimaluse rakendada pikemaid ja raskemaid karistusi.

Lisaks võiks Laaneti sõnul töögrupp arutada, mil määral saaks kohtumenetluses kasutada tehnoloogilisi tööriistu ja kasvõi suuri keelemudeleid. Või ka kohtunike ja kohtuotsuste avalikustamise küsimus. Näiteks kas kohtunikud võiksid rohkem avalikult sõna võtta. Justiitsministeeriumi analüüs peaks valmima tuleva aasta suveks.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et on puhkusel ja valmis ministeeriumis senini Veiko Kommusaare käe all valmivaid kavasid kommenteerima tööle naastes.