Muinsuskaitsealuseid suvilaid on Eestis enim Kloogarannas
Öeldakse, et igal majal on oma lugu. Eestis on kõige rohkem muinsuskaitsealuseid suvilaid Kloogarannas, kus on pea igal hoonel omapärane ajalooline taust.
Muinsuskaitse kultuurimälestiste registrisse on kantud mitmed Kloogarannas asuvad elamud, näiteks 19. sajandi lõpul ehitatud suurärimehe Theodor Kaarmanni villa. Majas juba mitmekümneid aastaid elanud pererahvale on see hubane koht.
"Praegu meil on siin neli põlvkonda, kõige vanem on 95-aastane ja kõige noorem on hetkel 26," rääkis perenaine Hannela Kuusk.
Kohalikke villasid uurinud Agu Veetamme sõnutsi on just sellest Kaarmanni villast saanud alguse Kloogaranna suvilate rajoon. "Kuna tal oli hästi suur sõpruskond, nagu ärimeestel ikka, siis kõik, kes tal külas käisid, avastasid selle männimetsa ja ranna ja leidsid ka võimaluse kinnistuid osta," kirjeldas Veetamm.
Kloogarannal on säilinud taolisi eriilmelisi suvilaid ligikaudu 50.
Kaarmanni naaber, poliitik Friedrich Akel tapeti 1941. aastal nõukogude võimude poolt. Akeli villa seisis umbes kümme aastat tühjana, kuid siis hakati seda kasutama hoopis teisel eesmärgil ehk pioneerilaagrina, mis kandis nime Kuuba revolutsioon.
"Aga ta on võrreldes Kaarmanni villaga teine näide, et seda on ikka kümme korda värvitud ja nii kirev ta vaevalt Akeli ajal oli, kui ta praegu on," sõnas Veetamm.
Mõned tänavad edasi asub nõukogudeaegse tüüprojekti järgi ehitatud Villa Akaatsia, mille pindala on ainult 22 ruutmeetrit.
"Suvila pind ei tohtinud olla rohkem kui 20 ruutmeetrit ja see oli ikkagi väga kitsas, sinna mahtus ainult magamiseks säng, kuivkemmerg ja elutuba," rääkis Veetamm.
Kuigi Kloogarannal on villasid eriilmelisi, ütleb Veetamm, et ühine hõng on neil kõigil mere ja männimetsa näol.
Toimetaja: Barbara Oja