Bergs Timber teatas börsile, et on otsustanud Laesti saeveski kinni panna, sest kevadel läbi viidud kasumliku jätkusuutlikkuse hinnangu kohaselt ei ole tulevikus võimalik enam saeveskit pidada.

Ettevõte viitab tegevuskulude kasvule, toorme kättesaadavusele, turupotentsiaalile, investeeringuvajadustele ja arengutele finantsturgudel.

"Hetkel on väga keeruline olukord toorainega. Tooraine on väga kallis ja mis kõige hullem, valitseb suur ebakindlus tuleviku osas, kui palju Eestis tooraine kättesaadav on. Välismaistele investoritele on oluline, et oleks kindlus ja teadmine pikemaks ajaks," ütles Laesti juhatuse liige Teigo Tamm "Aktuaalsele kaamerale".

"Kuigi kohalik juhtkond teeb head tööd, me ei pea realistlikuks Laesti tegevuse jätkamist ja arendamist. Saeveski sulgemine on osa muutustest Bergsis, kus me liigume kõrgema lisandväärtuse poole," ütles Bergs Timberi tegevjuht Peter Nilsson.

Bergs plaanib saetegevuse lõpetada augustis ja kogu ettevõtmise kinni panna selle aasta sügiseks.

"Hetkel on plaan olemasolev tooraine lõpuni töödelda, laos olev kaup ära müüa ja hakata vaikselt otsi kokku tõmbama," sõnas Tamm.

Laesti saeveskis töötab praegu 30 inimest. Laesti käive on kiirelt langenud. Kui 2021. aastal teenis ettevõte 23 miljoni euro suuruse käibe juures 3,4 miljonit eurot kasumit, siis möödunud aastal langes käive 16,5 miljonile eurole ja kasum 580 000 eurole. Bergsi teatel oli Laesti viimase 12 kuu käive umbes 8,7 miljonit eurot.

Bergs Timber plaanib saeveski, selle sisustuse ja veskialuse maa müüa Eesti ettevõttele Warmeston, mis toodab puitpellteid, ning on ka sellesisulise lepingu allkirjastanud. Tehing peaks jõustuma tänavu kolmandas kvartalis. Warmeston ei plaani saeveskit taaskäivitada.

Soome metsatööstuskontsern Stora Enso teatas 15. juunil, et sulgeb ümberkorralduste käigus Lääne-Virumaal asuva Näpi saeveski, mis tähendab töö kaotust ligikaudu 100 inimesele.

Saeveskite sulgemine teeb metsa- ja puidutööstuse liidule muret. Selleni, et Eesti pole tööstusinvesteeringute sihtriigina atraktiivne, on viinud mitmed siseriiklikud otsused või tegematajätmised. Nii jäävad siinsed ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis alla.

"Selleks, et tööstus konkurentsivõimeliselt toimiks, vajab ta pidevalt moderniseerimist, pidevalt investeeringuid. Selleks, et neid investeeringuid teha, on vaja teatud kindlustunnet tuleviku ees, et investorid oma investeeringu pealt on võimelised ka tulu teenima. See väga pikalt kestnud diskussioon metsade majandamise ümber on selle olukorra tekitanud," ütles metsa- ja puidutööstuse liidu juht Henrik Välja.

Poliikud on öelnud, väiksema lisandväärtusega tooted ei saagi olla konkurentsivõimelised.

"Otse palgist kõrgema lisandväärtusega tooteid üldiselt ei toodeta. Ikkagi enne on saeveskid, siis võib-olla veel hööveldaja ja siis tuleb maja või disainmööbel või muu järgmine asi. Me ei saa öelda, et me neid esimesi väärtustamisastmeid üldse ei hinda või vaja. Need on vajalikud ka selleks, et hiljem neid kõrgema lisandväärtusega tooteid toota," rääkis Välja.