Kliimaminister Kristen Michal teeb ilmselt sügisel valitsusele ettepaneku rahvuslik lennufirma Nordic Aviation Group maha müüa. Ministri, õigemini ministeeriumis paar aastat küpsenud plaan on lihtne. Ehk praegu lennukeid omav Transpordi Varahaldus liidetakse sellesama Nordic Aviation Groupiga, mis pakub peamiselt lendamise teenust teistele lennufirmadele. Ja siis müüakse nad maha. On see lihtne ülesanne? Kas 100 miljoni euroseid lennufirmasid läheb tihti müügiks?

See plaan ei ole sündinud eile, sellest on omanik rääkinud juba mõnda aega. Põhjuseks on, et see turusituatsioon, mis oli Tallinnas enne Covidit, et ei olnud enam võimalik äriliselt ots otsaga kokku tulla. Need liinid olid kõik punases ja et kaitsta maksumaksja raha, sulges Nordica need liinid. Ja jätkutegevusena toimus ja toimub siiani lendamine teistele lennufirmadele. Mis on mingis mõttes riskivabam, sest piletimüügi eest vastutab partnerfirma.

Aga et kas see on lihtne või kerge ülesanne, ma arvan, et nii ja naa. Oleneb kui kiiresti see huvitatud ostja leitakse. Iseenesest ei ole sellel plaanil häda midagi. Paraku on nii, et Eestist on väga keeruline lennata ise siin kohal olles ehk kohalikul lennufirmal. Meid on lihtsalt nii vähe ja see ei ole üldse Eesti probleem. See on üle Euroopa, et ääremaadel on keeruline head liinivõrku ehitada. Eriti kui rahvaarv on ka väike. See on tänane reaalsus ja nüüd tulebki otsus teha, kas hoida seda lennufirmat maksumaksja raha abil edasi.

Kas teda hoitakse praegu maksumaksja raha abil?

Hetkel mitte, loomulikult. Aga kui peaks liine hakkama lendama, siis hinnanguliselt on see ühe lennuki kohta umbes kolm-neli miljonit aastas miinust.

Teie olete lennundusmaailma turgu kaua aega näinud. Kas selline 100 miljoni euro suurune lennufirma müük on iga kuu, iga aasta Euroopas toimuv asi? Läheb neid hästi müügiks.

Kindlasti mitte! Aga mis mina ise arvan, see ärikontseptsioon, millega täna Xfly ehk Nordica tütarfirma tegeleb, pakub kindlasti huvi. See on kasvav segment selles ärisektoris. Lennata teistele suurematele ettevõtetele. Nii et ma arvan, et see ei ole võimatu. Ja loomulikult riik peab saama siit maksimaalse hinna.

Kas need kosilased pigem võiksid olla mingid täiesti uued tulijad või pigem mingid suured Euroopa lennufirmad? Seesama SAS, kellele me peaasjalikult lendame. Tuleb ja ostab selle tüki endale külge.

See ei pruugi ju olla ainult Euroopa lennufirma. See on globaalne äri ja Xfly ja Eesti lennukompanii on seda näidanud, et see äri on väga jätkusuutlik. Kui me vaatame näiteks USA poole, siis taolisi ettevõtteid on seal väga palju. Nad on väga suured. Võib-olla on see üks variant. Ma ei tea, aga ka Euroopas on analoogseid ettevõtteid, mis on väga tugevas kasvus.

Nordica on viimase aasta jooksul ka tohutult laienenud: 400 töötajaga ettevõttest on saanud ligi 700 töötajaga ettevõte. Kes on need inimesed ja mis on need tegevused, mida firma endale juurde võtab?

Ma arvan, et see number räägib Nordic Aviation Groupist. Seal sees on ka tütarettevõtte Xfly, kes on tegelikult suurem kui emafirma. See koosneb põhiliselt lendavast koosseisust ehk siis pardateenindajad ja piloodid.

Ehk siis neid lepinguid, kellele me lendame ja kus me lendame, neid lihtsalt tuleb juurde?

Just. Ja neid lepinguid tuleks juurde oluliselt rohkem, kui lennufirma jõuaks seda nõudlust rahuldada. Me peame ka sellele mõtlema, et Eestis on väga väike osa sellest 700 inimesest. Eesti lennufirma tegutseb kaheksas riigis, kus on tal baasid. Suuremad baasid on Stockholm ja Kopenhaagen, nüüd lisandusid Hamburg ja München. Neid on veel ja veel. Ja Eesti lennufirma annab tööd üle Euroopa inimestele. Tallinnas, ma pakun, on sellest ehk 150–160 inimest.

Miks suured lennukompaniid vajavad Nordica või Regional Jeti teenust? Miks SAS ei lenda oma lennukitega, oma meeskonnaga?  

Ja mitte ainult Eesti ettevõttelt, ka Iiri ettevõttelt ostab SAS samasugust teenust. Miks nad seda teevad? Et lisada oma lendudele teatavat paindlikkust. Ettevõtted nagu Xfly ja Nordica on võimelised baasi looma ükskõik millisest Euroopa punktist suhteliselt lühikese tähtajaga. Suured lennufirmad on palju kohmakamad. Nad on paksemad oma organisatsiooni mõttes. Nende kulud on kõrgemad. Aga ettevõtted nagu Xfly ja Nordica on võimelised väga kiiresti ja efektiivselt pakkuma seda teenust, mida nad vajavad. Ja kui nad ühel hetkel ütlevad, et me järgmine aasta ei vaja seda liini, siis on see juba selle teenusepakkuja mure. Nad ostavad sisuliselt paindlikkust, mis on äärmiselt-äärmiselt oluline.

Kas Eesti siis vajab oma rahvuslikku lennufirmat?

Sellele küsimusele on keeruline vastata. Loomulikult me kõik tahame lennata ja hästi palju paljudesse erinevatesse kohtadesse. Aga me unustame ära, et see kõik maksab. Eesti ei ole Frankfurt. Tallinn ei ole Frankfurt, kust miljonid ja miljonid inimesed iga päev reisivad. Ja selles mõttes on see väga raske ülesanne. See ei ole ainult Eesti probleem, sest kõik ääremaa paigad, väiksemad linnad, kes eluliselt vajavad lennuliine – paraku ei toimi see turupõhisel meetodil. Igasuguseid skeeme nuputatakse välja, kuidas toetada lennufirmasid, et need liinid ikkagi püsiksid.

Ma tsiteerin teid ennast 2020. aasta kevadel ilmunud artiklist, mille pealkiri on "Toomas Uibo lükkab ümber viis väidet meie lennufirma kohta ja põhjendab miks see ei ole mõttetu must auk". Tsitaat: "Oma lennufirma ja tugev lennundussektor on osa iga riigi iseseisvusest ja iseseisvalt hakkama saamisest. Just kriiside ajal tuleb see eriti selgelt välja. Igaüks võitleb täna eelkõige ise enda eest." Ma saan aru, meil plaanitakse tükike iseseisvust maha müüa?

Jah, eks see on selles mõttes paratamatu... Mina kindlasti olen kahe käega selle poolt, et oma lennufirmat tuleb toetada. See on strateegiline ettevõte kogu riigi jaoks. Aga ma ei näe täna mingisugust reaalset tuge sellele otsusele, et me peaksime maksumaksja rahaga oma lennufirmat arendama. Mina ei kujuta ette, kuidas seda oleks võimalik täna maha müüa.

Ma lähen edasi, tsiteerin veel ühte lõiku, sest see oli väga hea artikkel või vähemalt põhjalik. Te rääkisite seal sellest, kui olulist rolli mängib oma lennufirma, et areneks lennundussektor. Tsitaat: "Kui kaob meie oma lennufirma, ei ole meil varsti lennuakadeemiat, pihta saaks olulisel määral turismisektor ja lennukite hooldusettevõtted, kaoks oluline osa Tallinna Lennujaama tuludest, töö kaotaksid tuhanded inimesed, kes üht või teistpidi lennundusega seotud." See on ikka päris kõhe, mis kohe varsti juhtuma hakkab!

No ega siis ettevõtte müük ei tähenda seda, et ettevõte siit peaks kindlasti kaduma.

Ta ei ole ju siis meie oma lennufirma.

Kui me räägime tööjõust ja maksutulust, siis ma väga loodan, et ka uus omanik, kui see peaks leitama, näeb Eestis seda head ärikeskkonda ja arendab ettevõtet edasi. Kui me vaatame tänast situatsiooni, kus Nordica ei lenda mitte ühtegi liini Tallinnast peale selle, et teenindab siin SAS-i värvides, siis omaniku vahetus antud hetkel ei oma väga suurt mõju otseselt.

Selgitage, kas lennuakadeemia siis läheb kinni või ei lähe? Te kolm aastat tagasi kirjutasite, et kui meil oma lennufirmat ei ole, siis lennuakadeemia läheb kinni.

Oma lennufirma võib ka olla erakätes. Selles mõttes ma ei arva, et vaid riiklik ettevõte tagab... Et see peab olema riigi omand ja siis on lennuakadeemia alles. Ma ei näe seal seost. Oluline on, et see lennufirma jääks Eestisse, areneks edasi ja annaks annaks inimestele tööd ja kasvaks.

Aga kui peakontor ära kolib, kas siis läheb lennuakadeemia kinni?

Kui Tallinnas ei teki sellist tööbaasi, siis... Ma loodan, et lennuakadeemia ei lähe sellepärast kinni. Aga kindlasti on ka siin ümberringi lennufirmasid. Aga kindlasti on see keerulisem, jah.

Ega ma siis kiusu pärast küsi. Ma proovin aru saada, et kas see on päriselt probleem, kui meil ei ole oma rahvuslikku lennufirmat.

Ma veel kord ütlen, et kui me räägime lennufirmast, kes peaks lendama Tallinnast, pakkuma Eesti inimestele erinevaid lennusuundi üle Euroopa, siis see maksab raha. Ja kui riik näeb, et see on strateegiliselt väga oluline, et meil oleks võimalikult palju liine oma lennufirmaga, siis tuleb selle eest ka maksta. Paraku nii see on.

Aga kui me räägime, kes on omanik ja vaatame ärilisest seisukohast ja unustame ära need liinid, siis ma näen loomulikult eelist selles, et ta on erakätes. Eraomanik oskab lennuettevõtet oluliselt paremini arendada. Selles olen ma täiesti kindel. Ja ta on üks paljudest edukatest ekspordiettevõtetest Eestis, mis toob makse meie riigikassasse ja annab tööd. Ja on Euroopas edukas.

Sellisel ettevõttel on potentsiaal kasvada vähemalt 50 lennuki suuruseks ettevõtteks lähima nelja-viie aasta jooksul. Kujutage ette, et meil võib olla Eestis 50 lennukiga lennufirma! Aga jah, teine pool on see, et, lende Tallinnast teha on väga keeruline.

Võrreldes 2019. aastaga on Euroopa lennundus jõudnud kuhugi 93 protsendi protsendi peale, kusjuures statistika sees on ka Ukraina. Kui see välja võtta, siis põhimõtteliselt oleme tasa. Mitmel riigil läheb paremini kui neli aastat tagasi, aga Eesti on kaotanud selle ajaga 29 protsenti lendudest. Miks?

Turg paneb asja paika. Täna on nõudlus lennureiside järele oluliselt suurem, kui on pakkumine. Lennufirmad lendavad viimase piiri peal omamata tagavararessurssi tagavaralennukite näol. Kõik mis vähegi lendab, on õhus. Ja ka sellest ei piisa. Miks seda nõudlust ei suudeta rahuldada, on just see, mida ma ka mainisin, et Covidi järellainetusena ei ole kogu varuosade tarneahel taastunud nii nagu peab. Tean ühte lennufirmat Euroopas, kellel on üheksa väga suurt lennukit, millest kuus seisab maa peal, sellepärast et varuosi lihtsalt ei tule.

Aga miks just Eesti on vaeslapse rollis?

Ettevõte vaatab seda, kus on maksujõulisem klient ja maksimeerib oma liinid kõik sinna. See on tavaline äriloogika, et sa ikkagi teenid seal, kus on kõige kasulikum olla. Ja siin tuleb jällegi välja seesama meie ääremaa ja meie väiksus. Sest ma kujutan ette, et Frankfurdis ja mujal on klient nõus rohkem maksma, et lennata.

Aga mis meie plaan on? Hakata ise n-ö jõuga ja kahjumiga lendama? Sest ühendused lõpuks on ju ka kaubandus- ja ärisidemed, konverentsid jne.

Just. Ma vaatasin, et Tallinnast saab täna lennata üle 30 sihtkohta. Pluss tšarterid. See arv on olnud ajalooliselt ka suurem. Samas on meil õnneks suured sõlmjaamad siiski kaetud. Graafikud on ka enam-vähem. Me saame liikuma. Aga loomulikult on otselennud kindlasti oluliselt tähtsamad riigi seisukohast, äri seisukohast. Aga nüüd ongi küsimus, mis siis lahendus on? Kui me soovime väga headel kellaaegadel näiteks igapäevast Londoni lendu, siis kellelgi tuleb arve esitada.

Võtame selle intervjuu kokku. Kui te saaksite olla universumi president, siis kas meil oleks teistsugune Nordica? Selline, mis surub Eestist liine väljapoole, peab seda nii-öelda klassikalist rahvuslikku lennufirmat? Või et meil oleks samasugune Nordica nagu praegu ja müüksime ta maha.

Päris raske valik. Kui riigi seisukohast vaadata, siis ma prooviksin leida erinevaid lahendusi, kuidas seda ettevõtet käigus hoida ja neid liine arendada. Meil on Läti siinsamas kõrval, kes on väga loominguline ja nad on suutnud oma ettevõtet väga hästi arendada. Ja nad ei pelga maksumaksja raha panustada sinna, sest neil on arusaam, et see raha tuleb kaarega riiki tagasi.

Meie paraku vaatame oma lennufirma aastaaruannet, vaatame, mis on seal joone all. Ja kui seal on punased numbrid, siis oleme maruvihased. Ja kui seal on väike kasum, siis oleme natuke vihased, sest see kasum oleks võinud suurem olla.  

Nii et 2018. aasta viie miljoni euro suurune kahjum, kui me samal ajal lennutasime 765 000 reisijat, tegime 16 000 lendu, siis see kahjum ei oleks pidanud olema see, mis kõiki higistama ajab, vaid mille me sisse võtame?  

Jah. Kui mul oleks universumi presidendina võim seda inimestele selgitada, et see maksabki, aga vaadake, kui palju me sellest vastu saame. Ärge vaadake selle lennufirma kasumiaruande all olevat numbrit, vaid mõõdame seda teiste mõõdikutega. Mõõdame seda sellega, kui palju meile rahvast tuleb. Kui palju me ise saame liikuda. Kui palju tuleb tänu nendele ühendustele Eestisse uut rikkust juurde. Ma mõõdaksin seda numbrit, mitte lennufirma enda kasumi-kahjumi numbrit.