Tegevuspõhine riigieelarve teeb kärbete leidmise raskeks
Rahandusminister Mart Võrklaev kutsub omavalitusi ja ettevõtjaid otsima järgmise aasta riigieelarve koostamise eel kokkuhoiuvõimalusi. Ekspertide ja poliitikute hinnangul on kokkuhoiuteemadel keeruline debatti pidada, sest tegevuspõhine riigieelarve on kärpekohtade leidmiseks liiga üldine.
Ministrid on teinud järgmise aasta riigieelarvele 120 ettepanekut ning rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütleb, et on saanud ka rahvalt ideid, kust saaks riik kokku hoida.
"Kui on inimestel või ettevõtjatel ja omavalitsustel tunne, et kuskil saaks midagi efektiivsemalt teha, vähemate kuludega, siis iga ettepanek on väga teretulnud. Valdkonna ministrid vaatavad need üle, kas on võimalik kokku hoida, kas on põhjendus olemas," sõnas minister.
Ekspertide hinnangul on kokkuhoiukohti keeruline leida, sest tegevuspõhine riigieelarve on liiga üldine.
"Eelarve vastab rohkem küsimusele, milleks kulutada, mitte sellele, mida tehakse. See on keskendunud pikale strateegiale ja eesmärkidele, aga ei räägita täpselt nendest tegevustest, mis selle jaoks tehakse," selgitas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Rahandusministri erakonnakaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd toob näite sellest, kui oleks soov hoida kokku vanglate arvelt. Tema sõnul on võimatu aru saada, kui palju ühele vanglale raha kulub.
"Kui ma tahaks teada, siis ma ei saa isegi seda teada, kui suur on ühe kinnipidamisasutuse kulu. Rääkimata sellest – võtame Viru vangla –, kui palju seal kulub personalile, kui palju kulub toitlustamisele, kui palju tehnilistele vahenditele, kui palju valvele, kui palju kulub kinnistu rendile, siis seda te eelarvest ei leia," rääkis Sõerd.
"Ei ole võimalik näha, kuhu raha, eelarvekulu tegelikult läheb," lisas ta.
Swedbanki juht Olavi Lepp ütles Vikerraadio "Reedeses intervjuus", et riigieelarve on läbipaistmatu.
"Kuidas saab pidada mingit debatti, kui meil on eelarveread, millest ei ole võimalik aru saada, kuhu see raha kulub. Siis tulebki küsimus, kust me siis kärbime. Siis täpselt tulebki küsimus, et kuulge, kus me siis kärbime. Vaatad, et eelarverida on sellise nimega, teeks selle lahti, vaataks, mis seal siis sees on, on see kool, koolimaja, tee, palk – sa ei saa sinna ligi," ütles Lepp.
Rahandusminister ütleb, et tegevuspõhine eelarve annab eesmärgi, mis on hinnatav ning enne tegevuspõhisele eelarvele üleminekut arvati, et eelarve on liiga detailne.
"Eks see on tasakaalu leidmise koht. Kui minna liiga detailseks, siis võib jälle öelda, et on liiga palju infot ja keegi ei jõua seda läbi töötada. /.../ Tegelikult seletuskirjast on võimalik natuke detailsemalt tegevuste tausta lugeda ja loomulikult alati on võimalik küsida ministeeriumist, kas valdkonnast või rahandusministeeriumist täpsemaid selgitusi," ütles Võrklaev.
Samas septembriks kokku saava järgmise aasta eelarves suuri muudatusi ja rohkemat detailsust oodata ei ole.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"