Riigikontrolör Janar Holm iseloomustab praegust tegevuspõhist riigieelarvet sõnadega topeltraamatupidamine. Iga ministeerium teab täpselt, kui palju ja milleks tal raha on, aga riigieelarvest seda välja lugeda ei ole võimalik, sest seda koostades on ministeeriumide eelarveread segi löödud.

"Aeg on näidanud, et see uus lähenemine on osutunud kõlbmatuks. Eesti-suguse riigi jaoks sellise riigieelarvega paraku mitte midagi teha ei ole. Me oleme tõepoolest sellest mitmeid aastaid rääkinud, nii nagu on rääkinud õiguskantsler, mitmed riigikogu liikmed, ka ajakirjanikud on sellest rääkinud. Me oleme kaotanud tegelikult ülevaate sellest, kuhu riigi raha läheb ja võime kontrollida, kas see, milleks lubati raha kasutada, selleks ka tegelikult kasutati," rääkis Holm.

Kui rahandusministeerium on tegevuspõhise eelarve kasutamist põhjendanud sellega, et see aitab valitsemisalade, programmide ja teenuste kaupa planeeritud eelarvet paremini jälgida, siis riigikontrolöri sõnul pole eelarve tegelikult läbipaistev. Holmi sõnul ei tohi riigi rahaga nii ümber käia.

"Erinevad arendused on pidevalt töös, aga ühel hetkel peaks see aeg saabuma, kus on selge, et ei aita enam Heimlichi võte ega kunstlik hingamine, joon tuleb peale tõmmata, tuleb ikkagi minna tagasi selle juurde, kus me saame rääkida sellest, kellele, mille jaoks raha antakse," ütles Holm.

Riigieelarve baasseadus läheb küll muutmisele, kuid rahandusminister Mart Võrklaeva (RE) sõnul pole võimalik tegevuspõhiselt eelarvelt kulupõhisele n-ö nipsust üle minna, sest aastate jooksul on tehtud mitmeid IT-arendusi. Ta ei pea ka muudatust vajalikuks, sest tema sõnul on tegemist innovatiivse lahendusega.

Küll aga on ministri sõnul vaja teha eelarve senisest täpsemaks ja selgemaks.

"Mida me teinud oleme ja mida saab meie targas e-riigis teha, on see, et rahandusministeeriumi kodulehel on selline eelarvetöölaud kättesaadav, kus väga lihtsalt mõne minuti, sekundiga on võimalik vaadata sinna eelarve sisse," rääkis Võrklaev.

Vaidlust, kas eelarve peaks olema kulu- või tegevuspõhine, peab Võrklaev asendustegevuseks.

"Meie palju suurem väljakutse on see, kuidas saada meie eelarve tulud ja kulud tasakaalu. Ja see, kui sealt mõnest lõigust justkui esmapilgul aru ei saa, võib alati küsida, mis selle taga on," ütles ta.

Võrklaeva sõnul annaks eelarve kulupõhiseks muutmine odavat populaarsust, kuid raha riigi kaukasse ei tooks.