2022. aasta teise kvartaliga teenis ettevõte 33,3 miljonit eurot kasumit, selle aasta teises kvartalis oli kasum aga 50,6 miljonit eurot. Müügitulu oli aga eelmise aasta ja selle aasta teises kvartalis sarnane: ca 416 miljonit eurot.

63 protsenti müügitulust teeniti Eestist väljaspool: Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja ka teistel turgudel. Kusjuures kõige rohkem kasvas müügitulu Poolas, kus see ulatus 88,7 miljoni euroni, mis on 44-protsendiline kasv.

Seega on ettevõte esimese poolaastaga teeninud 998,8 miljonit eurot müügitulu ning 193,2 miljonit eurot kasumit.

Eesti Energia juhatuse liige ning finantsjuht Marlen Tamm ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et müügimahud on suhteliselt samal tasemel kui eelmise aasta samal perioodil, kuid võrreldes eelmise aastaga on langus umbes kolm protsenti.

"Suurim langus on protsentuaalselt gaasis, mis on ootuspärane, arvestades olukorda gaasiturul," tõdes ta. "Pärast sõja algust ja energiakriisi vähenes gaasitarbimine kogu Euroopas ja ka meie klientide seas."

Elektrimüügimahus on samuti teatav langus, kuid see tuleb peamiselt hulgimüügist, sest jaemüügimaht on jäänud samale tasemele.

Võrreldes eelmise aastaga kasvas ka taastuvenergia osakaal kuue kuu toodangust ligi 20 protsendipunkti võrra 43 protsendini. Lisaks suurenes vedelkütuste müügimaht teises kvartalis 18 protsenti ja moodustas 124 700 tonni.

Juunis toodeti Enefit 280 tehases üle 25 000 tonni vedelkütuseid, mis on tehase absoluutrekord. Eesti Energial on plaanis tulevikus vedelkütuste järeltöötlemisel toota keemiatööstuses vajalikku toorainet, mis asendaks naftakeemiat.

Tamm tõi välja Eesti Energia panuse Eesti riigi eelarvesse: teises kvartalis maksis ettevõte 22,6 miljonit eurot keskkonnamakse ning lisaks 68,9 miljonit eurot dividende.

"Kui panna võrdluseks automaks, millega soovitakse aastaga koguda 120 miljonit eurot, siis on siit näha, kui suur on Eesti Energia tähtsus riigieelarve täitmisel," lausus ta.

Ligi 70 000 klienti kasutab senini universaalteenust

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ütles, et turul on praegu palju küsimärke ja pole teada, mida sügis toob. Õli hind on tõusuteel, nafta hind käib üles-alla ja CO2 hind on endiselt kõrgel. Energia hinnad ei tohiks tema sõnul siiski väga kõrgeks kerkida.

"Usume, et eelmise aasta tasemeid me ei näe," kinnitas Durejko.

Kuna gaasi hind on madal, jätab see tema sõnul jälje ka Eesti Energia tulemustesse, sest Eesti põlevkivijaamad ei suuda gaasielektrijaamadega konkureerida.

Kodukliendid on hakanud rohkem hindu fikseerima: kui enne energiakriisi eelistati rohkem börsipaketti, siis nüüd soovib ligi 60 protsenti ettevõtte klientidest hinna fikseerida.

Universaalteenus töötab tänini ja ehkki Eesti Energia on soovinud selle kasutajaid, kes teenusele automaatselt viidi, kannustada muud paketti valima, kasutab universaalteenust praeguseni ligi 70 000 klienti. Ligi 65 000 klienti on ka üldteenusel, mis on praegu seotud universaalteenusega, aga seda on Durejko sõnul plaanis lähiajal soodsamaks muuta.

Eesti Energia teise kvartali tulemuste puhul tõi ta välja ka keemiatööstuse arengu: ettevõtte vedelkütuste toodang oli teises kvartalis rekordiline ja seda äripoolt toetab õli kõrge hind turul.

"Jõuame lähiajal sinna, kus päiksepaistelisel päeval tuleb kogu Eesti energia päiksepaneelidest ja kõik muud tootmisvahendid peavad liikuma ekspordile. See saab olema väga huvitav turuolukord," ütles Durejko tuleviku kohta.