ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma uueks juhiks sai professor Jim Skea, kes hoiatas kliimamuutuste apokalüptiliste sõnumite eest, kirjutas Briti leht The Telegraph. Skea sõnul halvavad sellised sõnumid avalikkust ega motiveeri inimesi planeeti kaitsma.

"Kui edastate pidevalt sõnumit, et me kõik oleme väljasuremisele määratud, siis halvab see inimesi ja takistab neil astumast vajalikke samme, et kliimamuutustega toime tulla," ütles professor Skea.

Viimasel ajal on Suurbritannias ja mujal Euroopas tekitanud poleemikat keskkonnaorganisatsioonide, nagu Extinction Rebellion ja Just Stop Oil protestiaktsioonid, mille käigus on tähelepanu saamiseks tõkestatud mitmeid avalikke üritusi.

Samuti ütles Šotimaalt pärit füüsik Jim Skea, et planeedi soojenemine üle 1,5 kraadi tööstusrevolutsioonieelse temperatuuriga võrreldes ei ole inimkonnale eksistentsiaalne oht.

Pariisi kliimakokkuleppega liitunud riigid lubasid piirata kliimamuutuste tingitud temperatuuritõusu 1,5 kraadi juures. IPCC liikmeteks on ÜRO 195 liiget. Professor Jim Skea oli 2018. aastal 1,5 kraadini soojenemise IPCC eriraporti üks autoritest.

Samas ütles Skea 2022. aasta sügisel peetud kliimakonverentsil COP27, et iga väikene temperatuuritõus on oluline, kuigi 1,5 kraadi ei ole otseselt mingi järsk muutus. Lisaks sellele rõhutas Skea tollal, et minnes üle 1,5 kraadi tõuseb kohanemise tähtsus, mistõttu on mõistlik neid muutusi ennetada.

Jim Skea ütles esialgu Saksa ajalehele Der Spiegel antud kommentaarides, et teadusliku teadmise pealt pole võimalik kindlalt öelda, millal tõuseb üleilmne temperatuur üle 1,5 kraadi. Samas hoiatas Skea, et üksikutel aastatel võib see juhtuda juba sel kümnendil.

Professori sõnul ei lõppe maailm kui üleilmne temperatuur tõuseb keskmiselt üle 1,5 kraadi, kuid see tekitab mitmesuguseid probleeme ja ühiskondlikke pingeid.

Skea rõhutas lisaks, et kõige olulisem viis kliimamuutuste piiramiseks on taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamine, mis peaks asendama söeküttel elektrijaamu ning ka gaasikütet või naftasaadustel põhinevat tööstust ja transporti. Samuti oleks Skea sõnul vaja ka pikemaajalisi kõrgtehnoloogilisi lahendusi, nagu näiteks süsinikdioksiidi maa-alune ladestamine.

Samas tõi Jim Skea esile, et kliimamuutustega kohanemiseks on vaja ka uut taristut, näiteks rattateid. Samas ei saa seda kõike teha, kui puudub demokraatlik konsensus selle kohta, kuidas töötavad tulevikus transport, küttesüsteemid või toidutootmine.