O'Brocki sõnul sai ta kahe aasta eest lennufirma nõukogus alustades kaks ülesannet, nimelt oli ettevõttel parajasti olemasolev raha kõik, millega sai töötada ning ettevõtted pidi ette valmistama tulevaseks erastamiseks.

Teisipäevasel pressikonverentsil märkis O'Brock, et koroonaajal tegi Nordica suurepärast tööd. Ettevõte tegutses aga samuti kahe eesmärgiga: et kasv oleks konservatiivne ja kalkuleeritud ning iga investeering rahastatud oma vahenditest.

Juunis teatas ettevõtet 2018. aastast juhtinud Jan Palmer - kes juhtis 2012. aastast selle sulgemiseni ka Estonian Airi - plaanist aasta lõpus pensionile minna. Seejuures ütles Palmer toona, et hea on anda teatepulk üle just sel ajal, kui kõik on hästi ning pikaajalised lepingud tagavad lennufirmale järgnevatel aastatel head arenguvõimalused.

Nordica oli kahjumis juba tänavu esimeses kvartalis. See oli O'Brocki sõnul aga nii planeeritud, kuna tegemist on madalhooajaga ning eeldati kahjumi tagasi teenimist kõrghooaja alguses ehk alates maikuust.

13. juulil esitati O'Brocki sõnul aga nõukogule poolaastatulemused, mis olid ootamatult kehvad, mõned päevad hiljem kohtus nõukogu ka ettevõtte juhatusega, et võimalikke lahendusi arutada.

Maikuust ehk kõrghooaja algusest edasi ei oleks tohtinud ettevõte enam kahjumis olla, ütles O'Brock. "See pani häirekellad tööle," ütles ta.

Kuigi projektid nägid paberil head välja, siis kõik sisendhinnad on tõusnud ning lennundussektorit painavad endiselt nii personali, lennukite kui ka vajalike lennukite hooldusaegade puudus.

Erikontroll alustab uurimist 2020. aastast

Nordica nõukogu otsustas, et toob ettevõtte kasumlikuks pööramiseks ettevõtet nõustama rahvusvahelise konsultatsioonifirma Knighthood Global.

Konsultatsioonifirma partner Camiel Eurlings on aastaid kuulunud ka Nordica nõukogusse. O'Brocki sõnul tagandas Eurlings end konsultatsioonifirma palkamisega seotud otsustest ning tihedat ajaraami arvestades otsustas Nordica Knighthood Globali palkamise kasuks. "Nad on meeskond lennunduseksperte, kes aitavad ettevõttel taas jalule saada ja seda järgneva kuue kuu jooksul," ütles O'Brock.

Kliimaministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu sõnul tuli ettevõtte nõukogu ja üldkoosoleku jaoks olukord ootamatult, mille tõttu otsustas kliimaminister läbi viia erikontrolli, et uurida, kuidas jõuti nii kiiresti sellisesse olukorda.

"Erikontrolli periood algab 2020. aastast ehk Covidi-eelsest ajast," märkis Salmu. Salmu sõnul on seejuures oluline, et 2020. aasta suvel sai Nordica riigilt ka abi, millega seoses pidi täitma sellega seatud eesmärgid. Erikontrolli käigus hinnatakse ka nende eesmärkide täitmist. Ühtlasi kaasnes antud riigiabiga kohustus ettevõttest seitsme aasta jooksul väljuda või abi tagasi nõuda.

Esimene ja kõige olulisem on Salmu sõnul hinnata, kas juhatus lähtus otsuste langetamisel ettevõtja hoolsuskohustusest. "Kas on riskid piisavalt hinnatud, olukorrani on viinud asjaolu, et ei jätkunud nii meeskondasid ega ka lennukeid. Tuleb hinnata, kas kõiki aspekte on otsustes arvesse võetud," loetles ta.

Erastamise plaanist kliimaminister ei loobu

Uus valitsus on lubanud edasi liikuda riigiettevõtete erastamisega ning üheks erastamist ootavaks ettevõtteks on ka Nordica. Michal on varem öelnud, et erastamiseks vajalik ettevõtete kokku liitmine on kavas selle aasta jooksul, misjärel peaks valitsus langetama erastamise otsuse.

Salmu rõhutas, et valitsus pole ühtegi konkreetset otsust Nordica erastamiseks veel teinud. "Minister on jätkuvalt selle poolt, et Nordica tuleb erastada. Ootus on alati olnud, et ettevõte tuleb majandada madala riskiga ja kasumlikult, seda eelneval kahel aastal on ka tehtud. See olukorra muutus on väga äkiline olnud," rääkis ta.

Konsolideerimise töö Salmu sõnul jätkub ehk suund erastamisele on endiselt kavas.

O'Brock sõnas, et mingil määral on konsolideerimisega juba alustatud – kui varem tegutsesid Nordica ja Xfly sisuliselt eraldi ettevõtetena, siis möödunud aastast on need ühe juhtimise all. "Nii et me juba liigume selles suunas."

Ajutiselt juhatuse esimehe positsioonile asuva Knighthood Globali juhatuse esimehe Remco Althuisi sõnul on esialgu nende eesmärk jätkata Nordica tegevust stabiilselt ning uurida välja, kuidas praegune olukord kätte jõudis.

Althuis on varem tegelenud hädas lennufirmade päästmisega ning palka saab ta Nordica juhatuse esimehena 9800 eurot. Salmu märkis, et palga lagi tuleneb riigiabireeglitest.

Kogu niinimetatud "ümberpööramise meeskonna" ehk konsultatsioonifirma kaasamine läheb Nordicale maksma kuus 190 000 eurot, see hõlmab nii tegevjuhti, kolme-nelja liikmelist meeskonda kui nende tugimeeskonna tasusid. "Tegemist on suure meeskonnaga, kes on palgatud kuni kuueks kuuks, et ettevõttes muudatusi ellu viia," ütles Salmu.