"Mina isiklikult arvan, et seda patiseisu on võimalik lahendada riigikogus ja kindlasti riigikogu opositsioonierakondadel on võimalik obststruktiivsel eesmärgil riigikogu menetlusse antud eelnõud ja arupärimised tagasi võtta selleks, et sügisel saaks parlament oma tööga jätkata," sõnas Hussar ERR-ile.

Ta lisas, et see kaitseb kindlasti ka opositsiooni õigusi, sest kui on riigikogu menetluses ülemääraselt palju eelnõusid ja arupärimisi, siis see piirab ka opositsiooni enda õigusi pidada olulistes küsimustes laiapõhjalisemat arutelu.

"Ühel hetkel see liigne töökoormus võib hakata mõjutama ka opositsiooni enda õigusi, nii et kindlasti ka küsimus, mida opositsioon peab väga
tõsiselt kogu selle obstruktiivse tegevuse juures kaaluma," sõnas Hussar.

Ta nentis, et riigikogu juhatusele saadetud fraktsioonide kirjadest kumas läbi kompromissiotsimise soov. Ainsaks erandiks oli siin EKRE, kes ütles selge ei. "Küll on kirjades välja toodud, et sisuküsimustes tahetakse suuremat arutelu, aga minu hinnangul me ei tohiks päris kaalukausile panna parlamendi kui institutsiooni töö tagamise ja poliitilise sisu vaidluseid. See ei ole kunagi andnud väga head lahendust. Ja nagu ka riigikohtu juunikuine otsus ütles, et obstruktsiooni tuleb mingisugusel määral taluda, aga see ei tohiks hakata takistama põhiseadusliku institutsiooni tööd," sõnas Hussar.

Ta lisas ka, et opositsiooni puhul oleks oluliselt selgem märk EKRE poliitikast taandumisel Isamaa ja Keskerakonna jaoks see, kui nad oma eelnõud ja arupärimised tagasi võtaksid ja jätaksid sügisel värske ja hetkepoliitikat mõtestava sisulise aruteluga.

"Aga minu hinnangul on juunikuine riigikohtu otsus andnud meile ka väga selge teekaardi: otsus rõhutab veel kord parlamendi enesekorraldusõigust,
mis annab siis seadusandjale tema enda tegevust puudutavates
küsimustes suhteliselt suure otsustusvabaduse," lisas ta.

"Ja selle enesekorraldusõigusega kaasneb riigikogu ulatuslik hindamis- ja otsustusruum riigikogu töökorralduslikes menetluslikeks küsimustes, ja ma tahaksin rõhutada just eriti seda menetluslikku poolt. See on ka teekaart juhuks, kui kompromissi ei leita, kuigi mina olen jätkuvalt optimistlik ja usun, et valdavalt on võimalik riigikogus kompromiss leida. Riigikogu juhatus koguneb nädala pärast ja siis me arutame, kuidas selles tänases olukorras tagada riigikogu toimimine. Siis meil on ka olemas kõik vastavad analüüsid ja saame vaadata ka juba tulevikku, et millised oleksid järgmised sammud," selgitas Hussar.

Ühe lahendusena näeb Hussar ka riigikogu vanematekogu kokkukutsumist ja veel kord selle küsimuse arutamist, aga ta ei välista ka seda, et lähiajal kogunevad erakondade juhid ja arutavad võimalust patiseisule lahendust leida.

"Aga kui poliitilised nõudmised on liiga suured, siis kindlasti seda kompromissi ei ole võimalik leida, sest siin nendes kirjades on olnud nõudmisi, mis on otseselt seotud juba vastu võetud otsustega, mida päris kindlasti ümber vaatama ei hakata," märkis Hussar.

Ta lisas, et kompromiss saab olla ettevaatavalt järgmiste riigikogu sügisistungjärgul arutlusele tulevate teemade menetlemisel. "Seal on neid eelnõusid väga palju ja kindlasti üks kõige olulisemaid on 2024.
aasta riigieelarve," ütles Hussar.

Uuritud on ka erakorraliste istungite korraldamise võimalikkust. "Valdavalt riigikogu erakonnad väljendasid valmisolekut erakorralistel istungitel osaleda.
Ainult EKRE oma kirjas ütles, et nemad ei pea erakorralisi istungeid vajalikuks, teised erakonnad leidsid, et nemad on valmis erakorraliste istungite toimumisse panustama. Erakorraliste istungite kokkukutsumise ja toimumise puhul on meil vaja täiskogu poolte saadikute kohalolekut, et siis on võimalik erakorralisi istungeid läbi viia," selgitas Hussar.

Riigikogu juhatus koguneb patiseisu arutama 8. augustil.