Kui juunis põua tõttu niitmine keelati, siis vihmasele juulile vaatamata on Tallinnas paljud haljasalad näiliselt puutumata ja juba pea põlvekõrguseks sirgunud. Kellele ilus, kellele hirmus – linnaelanike seas leidub niitmata rohealade kohta erinevaid arvamusi.

"Ma isegi ei pööra tähelepanu. Ma arvan, et mida rohkem, seda parem. See näeb ilusam välja," ütles Denis.

"Minu arvates võiks see jäädagi niitmata. Nii palju, kui ma olen lugenud, on see kasulik linna ökosüsteemile," sõnas Aleks.

"See muru näeb päris kena välja. Siin on erinevad lilled, miks mitte. Võib-olla aitab see säästa aega ja raha. Ma ei ole vastu," ütles Jelena.

"Ei ole rahul. Ikkagi oleks ilus, kui on korralikult niidetud, ei oleks kartust, et on puugid sees või midagi," ütles Ira.

Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on linn teadlikult niitmist vähendanud. Kavas on edaspidi järjepidevalt niita vaid neid alasid, mis tõesti niitmist vajavad.

"Mina julgen väita, et tavaline linnahaljastus ei peaks olema niinimetatud inglise muru. See on põhjendatud seal, kus inimesed aktiivselt mõnda roheala kasutavad, seal, kus madal muru on konkreetselt osa maastikuarhitektuurilisest lahendusest. Aga mis mõtet on niita roheala, mis asub kahe sõidusuuna vahel, kui meil on võimalik lasta seal kasvada taimedel, mis pakuvad head võimalust elada ja pesitseda erinevatel putukatel, võib-olla ka lindudel," rääkis Svet.

"Seda on Tallinnas rõõm näha, et eksperiment – põua ajal ei ole niidetud – on päris palju rikastanud tallinlaste vaadet linnale kui linnaruumile tervikuna. Minu arvates on hea, kui inimesed kas või pahaselt arutlevad selle üle, kas see kõlbab või ei kõlba linnaruumi, aga vähemalt ei ole linna rohealad enam roheline taust, millest saab läbi kulgeda ja mis ei tekita emotsiooni, vaid see on elav linn, millega inimene interakteerub ja suhestub," kommenteeris Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm.