Täna räägime Venemaa demograafiast ja selle õppetundidest meile. Õnneks on viimasel ajal  mitu pikka analüüsi teinud Venemaa hetkel avalikkusele tuntuim demograaf Aleksei Rakša, palju andmeid on temalt. Osa nende kogemustest on kindlasti õpetlik ka meile.

Alustan meeste suremusest. Gorbatšovi 1985. aastal alustatud alkoholismivastane võitlus on palju välja naerdud, aga ehk asjata. Graafikud näitavad selgelt, et järgmistel aastatel vähenes suremus, eelkõige meeste suremus ligi veerand miljoni inimese võrra aastas. Seega, umbes miljon vene meest on oma pikema eluea eest Gorbatšovile tänu võlgu. Temale järgnenud Jeltsin ei olnud just kainusprohvet ja edu hajus kiiresti. 2000-ndatel hakkas Venemaa äärmiselt madal meeste oodatav eluiga siiski kasvama ja on praegu ligi 66 aastat, meil näiteks 73,6.

Meeste viinasurmade peamine põhjus on Rakša järgi niinimetatud Põhjamaade alkoholitarbimise tüüp, mis tähendab palju kanget alkoholi lühikese aja jooksul. Põhjamaad on sellest hädast lahtisaamiseks teinud suuri ponnistusi alates kõrgest hinnast kuni alkoholipoodide arvu vähendamiseni, ja on suuresti selle võitluse võitnud. Üleminek viinalt õllele või kergematele jookidele tähendab Venemaal kohe mõõdetavat surmade vähenemist. Hetkel on see üleminek aga peatunud, mida seostatakse sealse väga tugeva viinalobiga.

Meil räägitakse alkoholikultuurist vähem, rohkem on juttu viina hinnast. Minu jaoks toimus Eesti nüüdse ajaloo üks piinlikumaid aktsioone Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli päeval 24. veebruaril 2018. Päris suur hulk inimesi otsustas sõita suure autokolonniga Lätti protesteerima kõrge viinahinna vastu. Leidsid ikka päeva!

Kui me aga numbritesse süveneme, siis tõdeme, et viin on meil praegu väga odav. Seda just võrreldes palgaga. Vene ajal oli keskmine palk kuskil 120 rubla, viin maksis neli, see tähendab kuupalga eest said 30 pudelit. Praegu saadakse palka keskmiselt 1500 eurot, viin maksab kaheksa, saab ka odavamalt. Viinasõpradel on kuldaeg, keskmise palga eest saab koguni 150 pudelit, ehk soovi korral viis pudelit päevas. 

Venemaa meeste alkoholitarbimine koos varajase suremusega on kaasa toonud poliitilise nähtuse, mida arutati ka kevadel Lennart Meri konverentsil. Seal on praegu üle seitsme miljoni üksikut üle 65-aastast naist rohkem kui meest. Neid kutsutakse "Putini taevased pruudid". Neist paljud on raevukad Vene patrioodid, nõuavad Ukraina hävitamist ja on Putini kindlad valijad.  Nende viha kõigi teiste vastu ja Venemaa ülimuslikkuse ülistamine on sotsiaalmeedias muutunud juba kunstiliigiks. Seejuures enamiku elatustase on neil väga väikese pensioni tõttu madal, aga see ei sega Putinit kiitmast.

Ukraina sõjasurmad, kui vaadata regioonide ja piirkondade järgi, toovad välja koleda süsteemi. Tapale saadetakse eelkõige vähemusrahvusi ja vaesemate piirkondade esindajaid. Burjaatia, Tuva, Altai, Neenetsi rahvusringkond jne on tipus. Selgelt suuremad on hukkunute protsendid ka seal, kus olid arvukad sõjaväeosad, näiteks meie lähedal olnud Pihkva diviisi surmad viisid selle oblasti edetabeli etteotsa. Sel aastal on märgata ka Venemaa loodepiirkondade ehk Arhangelski, Vologda, Karjala jne probleeme. Metsatööstuse vähenemine on seal toonud elatustaseme languse ja  mehed põgenevad vaesumise eest sõtta. Moskva on surmadest peaaegu puutumata, mis tähendab, et seal tajutakse sõda hoopis teisiti, meid mitte eriti puudutava nähtusena. Ka see trend on sotsiaalmeedias hästi näha. Meile tundub 60 000 või rohkem sõjahukkunut tohutu numbrina. Venemaa suurust arvestades on siiski tunne, et seal nähakse neid arve hoopis teisiti, ehk kergemalt, kuna enamikul puudub kaotustega isiklik kontakt.

Aleksei Rakša tõi välja ka koroonasurmade arvu, mis erineb oluliselt ametlikust statistikast ja see on koguni 1 150 000. Suurtapja on seal ka suitsetamine, mille kätte aastas sureb ligi 300 000 inimest. Meeste suitsetamine on küll vähenemas, oli 60 protsenti, praegu 40, aga see on ikkagi väga kõrge. Meil on see näit 25 protsenti.

Koroona, emigratsioon, sõda ja paljude meeste viibimine sõjas on tekitanud tõsise mure tuleviku pärast. Sündide vähenemine on kaasa toonud mitmesuguseid sündimust stimuleerivaid toetusliike. Rakša järgi on kubermangud rakendanud erinevaid meetmeid, kuid neist on  toiminud ainult kaks. See on teise lapse toetus ja kunagine hüpoteegitugi 450 000 rubla. Kõik muud toetuseliigid, näiteks esimese lapse toetus ja muud Venemaal mingit efekti toonud ei ole. Olud on erinevad, aga ehk oleks nende kogemust kasulik uurida ka meil.

Kokkuvõtteks. Suured demograafilised protsessid, eelkõige sündimuse vähenemine on Venemaal sarnased Euroopaga. Neil aga lisandub palju teisi tegureid, nagu sõda, viin, suitsetamine, koroona ja emigratsioon, mis on Venemaa demograafilise olukorra viinud väga pingeliseks. Tulevikus Venemaa suurarmeesid enam komplekteerida ei suuda, pole lihtsalt mehi.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.