Iseenesest on automaksu kehtestamine elektriautodele õiglane, sest ka elektriautodel on vahe keskkonnajalajälje mõttes, märkis Salumäe.

"Kui üks elektriauto tarbib saja kilomeetri peale 25 kilovatt-tundi energiat – mis on vaja toota – teine 35, siis suuremal elektriautol on suurem jalajälg," lausus ta.

Näite peale, et endine peaminister Taavi Rõivas peaks seetõttu, et tal on suur elektriauto, maksma aastas 268 eurot, lausus Salumäe, et see tarbibki päris palju energiat.

"Kui mõtleme automaksust kui keskkonnamaksust, siis ka elektriautode puhul võiksid inimesed teha pigem mõistlikke ja ratsionaalsed valikuid. See peaks olema riigi soov suunata inimesed elektriautode puhul pigem väiksemate ja säästlikumate poole. Ma jään enda juure – elektriauto, ka kalli ja uue, maksustamine on täiesti arusaadav," ütles ta.

Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus automaksu pole praegu mingilgi moel. Kui teistelt riikidelt eeskuju võtta, siis eelkõige prantslastelt, kes on selles vallas õige progressiivsemad, nentis Salumäe.

"Neil juba umbes kaks aastat kehtib ühe kriteeriumina see, et esmasel registreerimisel, kui auto tühimass ületab 1800 kilogrammi, tuleb iga enamkilo eest maksta ühekordselt 10 eurot. See teenib seda mõtet ja eesmärki, et inimesed sõidaksid nii suure autoga, kui neil päriselt vaja on. Meil on palju inimesi, kellel ongi suurt autot vaja. Aga kui automaksu mõte on meid suunata keskkonnasäästlikuma ja rohelisema eluviisi ja valikute juurde, siis automassi tühimass, mis erinevatel põhjustel paisub uutel autodel nagu pärmi peal – sellele tähelepanu pööramine on õige samm," rääkis Salumäe.

Samas tasuks hoida soomlastelt üle võtmast kriteeriumi, mis seob automaksu auto hinnaga, lisas ta.

"Nagu ka (rahandusminister) Mart Võrklaev on kinnitanud, on ostuhinnaga väga kerge manipuleerida. Isegi uute autode puhul näiteks peidetaks osa auto hinnast imelikult suurte hooldusarvete sisse," lausus Salumäe.