Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul on neil päevil avalikkuse ette kerkinud küsimused presidendi institutsiooni rahastamise ja seaduste väljakuulutamise vaheliste seoste kohta väga tõsised.

"Peame saama selged vastused. Presidendi institutsioon peab olema täiesti sõltumatu ning presidendi kantselei rahastamine peab olema läbipaistev. Siin ei ole ruumi ühegi kahtluse õhku jätmiseks," märkis Reinsalu.

Istungile on kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev, rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu, presidendi kantselei direktor Peep Jahilo, riigikontrolör Janar Holm ning riigikontrolli esindaja.

Postimees kirjutas reedel, et valitsus on president Alar Karisega tülli läinud: mais pöördus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja küsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele järgnesid vestlused ja telefonikõned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuvõetud seaduseelnõude väljakuulutamist.

Presidendi kantselei eitas taolist käitumist ning nende hinnangul on tegu arusaamatusega.

"Väga kurb, kui keegi annab vestlusele selliseid tõlgendusi, aga ma olen täiesti kindel, et need tõlgendused ei ole pahatahtlikud, vaid inimene on eksiarvamusel," ütles presidendi sisenõunik Toomas Sildam.

Tõenäoliseks arusaamatuseks nimetas artiklis esitatud väiteid ka siseminister ja sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets, kelle sõnul pole taolist teemat valitsuses arutatud.

Opositsioon soovib presidendi kohta tehtud väidete selgitamist

Reinsalu ütles Vikerraadio "Välistunnis", et tema soovib teada, kas väide, et presidendi kantselei on esitanud seaduste väljakuulutamise tingimuseks presidendi kantseleile lisaraha leidmise, vastab tõele.

"Teine asi on see, et artikkel kerkis spinnina 24 tundi peale seda, kui president Karis oli sõna võtnud koalitsiooni plaanitava automaksu kohta. Siin on kahtlus, kas tegemist on põhiseadusliku riigipea tasalülitamise katsega, sest president on osutanud, et ta ei hakka järgmisi riigikogus usaldusküsimusega seotud seadusi nii kergekäeliselt välja kuulutama," lausus Reinsalu.

EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets märkis, et tõenäoliselt arvas Reformierakond presidendi kantselei kohta väiteid esitades, et keegi ei reageeri.

"Siis see paneb mõtlema, et meil ei ole sellist poliitilist kultuuri ja nad arvasid, et see on presidendi alandlikkusele sundimise vahend. Ma arvan, et nad arvavad, et keegi ei reageeri. Aga nii ei tohiks jätta seda. Kui Reformierakond kasutab kogu infosõja arsenali," lausus ta, lisades, et praegu pole muidugi selge, kui palju väidetest ka tõele vastab.

"Aga kui see on tõsi, peaks selle teemaga edasi minema," ütles Poolamets.

Keskerakonda kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom lausus, et kui sellised süüdistused esitataks mõnes teises Euroopa riigis, oleks tegu suure skandaaliga.

"Mina näen seda nii, et Reformierakond õõnestab presidendi institutsiooni. See on hämmastav, et nad paiskasid sellise süüdistuse õhku ja jäid justkui vait, möödaminnes pritsisid natuke sappi ja kõik peaks nagu okei olema. Ei peaks ja ma väga tervitan, et sellega peaks tegelema riigikogu ja välja selgitama, mis see oli," lausus Toom.