Vendla rääkis, et möödunud nädalal näitas Ukraina oma droonirünnakutega võimet ohustada suurte vahemaade taha Vene laevastikku.

"Ja see, et 700 kilomeetri kaugusel Venemaa ei suuda kaitsta oma dessantlaeva, on üsna kõnekas fakt. See tähendab, et võime kaitsta oma Musta mere äärset infrastruktuuri sai tegelikult suhteliselt suure löögi," ütles ta.

"Kui rääkida droonidest, mis Moskva suunas on teele lastud, siis eelkõige on tegemist väiksema kaalu, suuruse ja võimsusega droonidega. Aga samas ta täidab oma eesmärki ja toob rindetunnetuse ka Moskvasse koju," lisas ta.

Vendla märkis, et tõenäoliselt on Moskvasse saadetud droonid teele saadetud Venemaa territooriumilt, mitte Ukrainast. Kes aga nende rünnakute taga on, on tema sõnul ebaselge.

"Igatahes see, et Moskvas toimuvad plahvatused on muutunud peaaegu igapäevaseks, on ikkagi märgiline ja näitab, et Moskva õhukaitse ülesehitus ei vasta tänapäevastele ohtudele," sõnas kolonel.

Rindejoonel Ukraina suuremat läbimurret saavutanud ei ole, ütles Vendla. Tema sõnul teeb Ukrainal edasi liikumise raskeks rindejoone eripalgelisus.

"Kui me vaatame seda rohkem kui 1000-kilomeetrist sõjateatrit, siis see on suhteliselt eripalgeline. Kui vaatame Hersoni suunda, siis Hersoni suuna kaitset vaenlaste poolt vaadatuna aitab kõvasti jõgi, suur, lai jõgi ja seetõttu sealt üleminek on keeruline. Kui vaatame Zaporižžja suunda, siis see on ilmselgelt see, mis aitab ukrainlaste strateegilise eesmärgini, milleks on Krimmi tagasivõtmine ehk selle sissejuhatuseks maa ühendusteede läbilõikamine," rääkis Vendla.

"Kui vaatame Donetskit suunda, siis see on suuresti suurte linnadega kaetud, millest Bahmut on ainult väike linnake selles kontekstis. See tähendab, et sõda selles suunas või pealöögi edundamine selles suunas tähendaks kvartalite kaupa majast majja, trepikojast trepikotta võitlust. Kui Luhanskit vaatame, siis seal poolel on väga palju soid ja metsi, mis teeb kaitse poolelt vaadatuna kaitsetegevuse lihtsamaks," selgitas ta.

Ta lisas, et Vene väed on vastavalt ka Hersonist tagasitõmbumisest alates ka kaitserajatisi oluliselt tugevdanud. "Kui ülejäänud oblastites on keskmiselt 400 kaitserajatist oblasti kohta, siis Zaporižžja suunal oli neid 1400. See viitab sellele, millised on kaitse ülesehitussügavuses mastaabid. Nii et selles mõttes see ülesanne, mis Ukrainal on, on äärmiselt tõsine."

Vendla kirjeldas, et Vene vägede kaitserajatiste hulgas on nii suured kraavid kui ka erinevad miiniväljad, lisaks on kaitsekaevikud, suurtükiväe positsioonid ja reservide alad, mis Ukraina läbimurret takistavad.

Kuigi Ukraina väed ei ole veel esimesest kaitseliinist läbi murdnud, siis väikesed edasiliikumised siiski toimuvad.

"Seda tehakse väga laias ulatuses, sest Ukraina eesmärk on kulutada ja tõmmata tähelepanu erinevates suundades. Aga sama üritab teha ka Venemaa, sest ta tajub lõuna suuna tähtsust Ukraina strateegilisel eesmärgil ja seetõttu on näha üksjagu Vene aktiivsust just põhja suunas selleks, et katsuda siduda vägesid ja takistada reservide loomist lõunasse võimaliku läbilöögi edundamiseks," selgitas Vendla.

Ukrainal on Vendla hinnangul kaugsuurtükiväes ja täppislöökides teatud eelis.

"On oluline mainida, et Ukraina suudab iga oma tööriista paremini, täpsemalt kasutada kui venelased, sest neil on lahinguluure suhteliselt heas seisundis ja seetõttu võimaldab maksimeerida vägede mõju. Seetõttu kõik need löögid sügavusse täidavad sama eesmärki ja isoleerivad lahingutandril oleva väe lahingumoonast ja võileibadest, millest iganes. See aitab kindlasti olukorrale kaasa," rääkis kolonel.

Enne talve on Vendla hinnangul Ukrainal võimalik edusamme teha, aga kui palju, see sõltub sellest, mida teeb Venemaa, kelle sammud pole etteaimatavad.

"Aga arusaadav on see, et 1000-kilomeetrine rindejoon ei ole ühtlaselt kaitstud ehk Ukraina, suutes avastada tühimikke kaitseliinis, olles ise paremini treenitud väikeüksuste taktika mõistes ja kellel on ka täpsemad tulelöögid ja parem luureinformatsioon, siis neil on kindlasti võimalus," ütles Vendla.