2015. aastal mõistis Iirimaa kohus G.D. süüdi mõrvas, mille eest talle määrati eluaegne vangistus. G.D. vaidlustas kriminaalmenetluses esitatud säilitatud telefonsideandmetel põhinenud tõendite vastuvõetavuse. G.D. väitis, et  telefonsideandmetel põhinenud tõendite kasutamist ei oleks tohtinud tema suhtes algatatud kohtumenetluses lubada, sest Iirimaa sideseaduse vastavad sätted on vastuolus direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) artikli 15 lõikega 1.

Iirimaa kohus esitas eelotsusetaotluse, millega soovis teada, kas ja millistel tingimustel on liidu õigusega kooskõlas elektrooniliste sideteenuste osutajatele pandud üldine kohustus säilitada liiklus- ja asukohaandmeid. Lisaks küsis Iirimaa kohus, kas liikmesriigi kohus võib olukorras, kus on tuvastatud riigisisese sätte vastuolu liidu õigusega, selle tuvastuse ajalist mõju piirata, sest see võib kahjustada avalikke huve.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale leidis Euroopa Kohus, et direktiiviga 2002/58/EÜ koostoimes EL põhiõiguste hartaga on vastuolus liikmesriigi meetmed, mis näevad ette elektroonilise side liiklus- ja asukohaandmete üldise ja vahet tegemata ennetava säilitamise raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil.

Siiski kinnitas Euroopa Kohus, et elektroonilise side liiklus- ja asukohaandmete säilitamine riigi julgeoleku tagamise ja raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil ei ole vastuolus liidu õigusega, kui see põhineb andmesubjektide kategooriatel või geograafilisel kriteeriumil (näiteks lennu-, raudtee- ja bussijaamad, sadamad või kiirteemaksu kogumise alad) või kui see hõlmab üksnes IP-aadresse või sideteenuse kasutaja isikutuvastuse andmeid.

Samuti on liidu õigusega kooskõlas elektroonilise side liiklus- ja asukohaandmete säilitamine piiratud ajavahemiku jooksul alates hetkest, mil pädevad asutused alustavad avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu või raske kuriteo uurimist.

Euroopa Kohus lisas, et menetlusautonoomia põhimõttest tulenevalt on liikmesriikide määratleda, millised tõendid on kohtumenetluses lubatavad. Kui aga liikmesriigi kohus on tuvastanud riigisisese õigusakti vastuolu liidu õigusega, siis ei saa liikmesriigi kohus sellise otsuse ajalist mõju piirata.

Eesti riigikohus otsustas juba eelmisel suvel, et riik ei saa enam sideasutuste kogutud andmeid kuritegude uurimiseks välja nõuda, kuna andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.