Statistikaameti andmetel eksportis Eesti  juunis kaupu 1,6 miljardi ja importis 1,9 miljardi euro eest. 

Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et mullusega võrreldes vähenes tänavu juunis eelkõige Eesti päritolu kaupade eksport.

"Eesti päritolu kaupu eksporditi juunis 20 protsenti vähem kui mullu. Reeksport jäi peaaegu eelmise aasta tasemele (miinus üks protsenti), seega on ekspordi languse taga peamiselt Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine. Kõige rohkem vähenes Eesti päritolu mineraalsete kütuste väljavedu," ütles Leppmets.

Swedbank: vähene nõudlus piirab juba kolmveerandit ettevõtetest

Eesti päritolu kaupade eksport liikus teises kvartalis jooksevhindades suuremasse langusesse. Teises kvartalis vähenes see 16 ja esimesel poolaastal kokku 13 protsenti.

Ekspordihinnad aga vähenevad ning ekspordimahtude (ehk püsivhindades ekspordi) langus on küll pidurdunud, kuid siiski jätkuvalt väga tugev, ütles väliskaubanduse näitajaid kommenteerides Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Jooksevhindades on eksport kukkunud umbes kahe aasta, püsivhindades aga enam kui viie aasta taguse tasemeni.

"Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on üha enam halvenenud. Üha rohkematele ettevõtete teeb muret nõudluse nõrgenemine. Ettevõtete osakaal, kelle jaoks vähene nõudlus piirab majandustegevust, on tõusnud juba 74 protsendini ehk ligi sama suur nagu 2020. aasta koroonakriisi ajal. See on oluliselt suurem osakaal kui meie lähiriikides," ütles Mertsina.

Samuti on ettevõtete ekspordi väljavaade muutunud üha kehvemaks ning see on langenud juba 2009. kriisiaasta kõige madalamale tasemele. Töötleva tööstuse toodangu ekspordile avaldab tõenäoliselt mõju ka Eesti ettevõtete halvenenud hinnapõhine konkurentsivõime, lisas Mertsina.

Tööstusettevõtete osakaal, kelle hinnangul on nende konkurentsivõime välisturul nõrgenenud, on langenud vähemalt viimase 23 aasta madalaimale tasemele.

Välisnõudlus Mertsina hinnangul lähiajal paranemist ei näita.

"Euroopa majandus on nõrk ja euroala üldine ostujuhtide indeks näitab selle väljavaate halvenemist. Nõrk välisnõudlus ja ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime halvenemine pidurdavad Eesti majanduse langusest väljumist. Eesti majanduslangus aasta teisel poolel küll tõenäoliselt taandub tasapisi, kuid kiiret paranemist oodata ei tasu," ütles Mertsina.

Eesti peamine ekspordipartner juunis oli Soome

Kaupadest eksportis Eesti juunis enim elektriseadmeid (15 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11 protsenti) ja transpordivahendeid (11 protsenti). Kõige enam ehk 220 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport. Järgnesid puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete väljaveo vähenemine vastavalt 59 miljoni ja 30 miljoni euro võrra. Mullusega võrreldes kasvas enim transpordivahendite (61 miljoni euro võrra), mehaaniliste masinate (27 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (15 miljoni euro võrra) eksport.

Eesti peamine ekspordipartner juunis oli Soome (15 protsenti Eesti koguekspordist). Järgnesid Läti (12 protsenti), Rootsi (üheksa protsenti) ja Leedu (üheksa protsenti). Soome eksportis Eesti enim elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Rootsi elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid, ning Leetu transpordivahendeid, sh sõiduautosid.

Juunis importis Eesti kaupadest enim transpordivahendeid (14 protsenti Eesti koguimpordist), elektriseadmeid (12 protsenti), mineraalseid tooteid (12 protsenti) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti). Kõige enam ehk 198 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import Eestisse. Järgnesid puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete sisseveo vähenemine vastavalt 64 ja 51 miljoni euro võrra. Enim kasvas transpordivahendite (58 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (16 miljoni euro võrra) sissevedu Eestisse.

Impordipartneritest oli Eesti jaoks juunis esimesel kohal Soome (16 protsenti Eesti koguimpordist). Järgnesid Saksamaa (11 protsenti), Leedu (10 protsenti) ja Läti (10 protsenti). Soomest importis Eesti enim mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, Leedust mineraalseid tooteid, sh naftaõlisid, ning Lätist mineraalseid tooteid, sh maagaasi. Kõige enam vähenes kaupade import Venemaalt, Soomest ja Rootsist, kust toodi vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt toodi mullusest vähem erinevaid mineraalseid õlisid, Soomest elektrienergiat ning Rootsist mineraalseid ja naftaõlisid. Enim kasvas kaupade import Leedust, kust toodi mullusest enam mineraalseid tooteid, sh naftaõlisid.