"Tõepoolest, me valmistame ette seda, et edaspidi arutaks põhiseaduslike institutsioonide eelarvet rohkem rahanduskomisjon. Just ettevalmistusprotsessi tahame tuua rohkem valitsusest rahanduskomisjoni," rääkis Akkermann teisipäeval ERR-ile.

Praegu valmistab põhiseaduslike institutsioonide eelarved riigieelarve raames ette valitsus ning riigieelarve kinnitab riigikogu.

Akkermanni sõnul nõuab kavandatav muudatus kindlasti eelarve seaduse muutmist ja sellekohane kavand on riigikogu eelmiste koosseisude poolt juba ka välja töötatud.

"Selle võtame kõigepealt lauale, vaatame, kus see tööjärg eelmistel koosseisudel on jäänud ja mis on läbi arutatud, mille juurde on jäädud, mis on kõrvale heidetud, mis vajab veel arutamist," selgitas rahanduskomisjoni esimees.

Akkermann ütles, et esimese töörühma kohtumine seadusemuudatuse arutamiseks toimub juba 5. septembril. "Septembri esimesel nädalal valmistame ette rahanduskomisjoni päevakorra punkti, hakkame sellega kohe tegelema, nii kui istungite aeg algab," lisas ta.

Samas järgmise, 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmise ajaks riigieelarve baasseadust veel muuta ei jõua, tõdes Akkermann.

"Järgmiseks aastaks kindlasti mehhanismi muuta ei jõua, sest see tahab eraldi seaduseelnõu, mis vajab menetlemist ja kehtestamist ja ma arvan, et pool aastat ette peaks ta olema kehtestatud ka. Parimal juhul, kui jõutakse arusaamisele, et vaja on põhiseaduslike institutsioonide eelarvestamise aluseid muuta, saab see toimuma kõige varem 2025. aastast," rääkis rahanduskomisjoni juht. "Järgmise aasta eelarve osas peavad toimima senised reeglid, ega seda nii kiiresti muuta ei saa."

Põhiseaduslike institutsioonide rahastamine on korduvalt teemaks tõusnud seoses asjaoluga, et see sõltub väga tugevalt valitsusest ning seega võib kahtluse alla sattuda nende institutsioonide sõltumatus. Viimati põrkusid valitsus rahandusministri isikus ja president Alar Karis, kui presidendi kantselei uuris võimalusi saada valitsuselt täiendavalt raha.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles teisipäeval ERR-ile, et on pakkunud uue eelarve koostamise protsessis põhiseaduslikele institutsioonidele võimalust tulla tutvustama oma probleeme valitsuskabinetti ning samuti riigikogu rahanduskomisjoni.

Eesti põhiseaduslikud institutsioonid on riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, Eesti Pank, riigikohus, õiguskantsler, riigikontroll.