Michal kirjutas vastuses rahandusminister Mart Võrklaevale, et Eestil on vaja märkimisväärselt vähendada CO2 heidet ning kõige suurem potentsiaal selleks on maanteetranspordisektoris. Praegu välja pakutud maksumudelite puhul ei ole maksu mõju CO2 heite vähendamisele aga ministri hinnangul märkimisväärne.

Michali sõnul mõjutab riiklike kliimaeesmärkide täitmist rohkem see, kui palju ja millist kütust Eestis tarbitakse ning milline on sõiduki kasutamisest tulenev heide.

"Maanteetranspordi heidet mitte vähendades on tõenäoline, et käesoleva kümnendi lõpus tuleb riigil kümnete miljonite eurode eest soetada heitmekvoote lubatust suurema koguse CO2 emiteerimise kompenseerimiseks," kirjutas Michal.

Kliimaminister toetab sõiduki esmase registreerimise maksu, selle puhul aga tuleks arvesse võtta üksnes CO2 näitu ning esimestel aastatel peaks ette nägema maksuvabastuse teatud CO2 näiduga sõidukitele. Seni väljakäidud nn laia mudeli lahendus arvestaks registreerimismaksu komponentidena ka tühimassi ja vanust.

Registreerimismaksul vanuse arvestamine soodustab ministeeriumi hinnangul vanemate, keskkonda saastavamate autode importi.

Michali sõnul toetab ministeerium ka perioodilist automaksu, kuid ka selle suuruse arvestamise aluseks peab olema CO2 näit. Ühtlasi teeb kliimaministeerium ettepaneku teatud täismassist alates täiendava maksu lisamiseks sõltumata CO2 heitest, mis peaks suunama inimesi ka heitevabade autode puhul valima väiksemaid sõidukeid.

Aastamaksu puhul toetab kliimaministeerium ka auto vanuse arvestamist, et maks ei piiraks väiksemate sissetulekutega inimeste toimetulekut. Siiski palub ministeerium vanusekomponendi piirmäärad üle vaadata, et see oleks eesmärgipärasem ning toob ühe võimalusena välja vanuse sidumise aastate jooksul muutunud heitenõuetena.

Michali hinnangul võiks perioodilist maksu saada maksta ka mitmes osas, et seda ei peaks maksma ühekorraga veebruaris, mil on ka kommunaalkulud suuremad. Ühtlasi võiks maksu saada tasuda ka tulumaksu tagastusest.

Väljapakutud kujul automaksu rakendamise vastu on sõna võtnud ka Reformierakonna auesimees Siim Kallas, kelle hinnangul võiks maks olla reaalsete mõjude jaoks valitsuse plaanitavast ligikaudu 10 korda kõrgem.

Võrklaev: automaks ei saa liigselt keskkonna poole kaldu olla

Rahandusminister ja Michali erakonnakaaslane Mart Võrklaev ütles "Aktuaalsele kaamerale", et nagu kliimaministeerium peabki olema, on nende vaade tugevalt keskkonna poole. "Aga meie seda maksu disainides oleme lähtunud ka põhimõttest, et liiga tugevalt keskkonna poole maks viiks meie inimesed hobuse selga ehk meil on vaja leida tasakaalupunkt selle vahel, et liikuda keskkonnaeesmärkide poole, aga samal ajal ei ole võimalik meil ühiskonnas öelda kõigile inimestele, et ostke omale homme uus auto /---/ sundida neid autost loobuma," lausus Võrklaev.

Ministrid eitavad tüli ega näe midagi kummalist asjaolus, et vaatamata samasse erakonda kuulumisele on nende seisukohad maksu suhtes niivõrd erinevad, et kompromissi leidmiseks tuleb kahe ministeeriumi vahel kirju saata. Nad nimetavad seda avaliku debati osaks.

"Need ei ole ju erakonna seisukohad. Erakonna seisukoht on olnud see, et me soovime puhtamat keskkonda, me soovime riigieelarve korda teha ja need on need põhialused. See on ikka see avalik debatt ja kaalutlus ja erinevate uuringutega arvestamine ja andmetest lähtumine, mitte see, et tulevad kaks ministrit kokku, istuvad pimedasse kabinetti maha ja otsustavad ära, kuidas me praktiliselt iga Eesti inimest puudutava maksudisaini teeme," rääkis Võrklaev.