Ka justiitsminister arvustab automaksu: eesmärgid on pöördvõrdelises seoses
Justiitsministeerium küll kooskõlastas rahandusministeeriumi mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), kuid tegi seda Kalle Laaneti allkirjaga saadetud dokumendis mitmete kriitiliste märkustega.
Laaneti allkirjaga dokumendis tuuakse välja, et esitatud VTK esitleb nii eesmärgina kui ka samal ajal ainsa õige lahendusena probleemidele mootorsõidukimaksu, jättes kõik muud võimalikud lahendusteed analüüsimata.
"Palume eelnõu seletuskirja koostama asudes eelnõu eesmärgid praegusest selgemalt ja asjakohaselt sõnastada, pidades seejuures silmas, et VTK-s toodu põhjal on soovitavad eesmärgid omavahel pöördvõrdelises seoses – kui kasvab keskkonnasäästlikumate sõidukite arv, kahanevad riigi maksutulud, mistõttu vajab selgitamist ka see, kuidas vastandlikke eesmärke samal ajal saavutada on võimalik."
Rahandusministeeriumis valminud automaksu VTK järgi on muudatuse üks eesmärk riigile maksutulu kogumine, mida kasutataks "riigi erinevate kulutuste finantseerimiseks".
See tekitab justiitsministri sõnul küsimuse, kas ja kuivõrd õigustatud on suuresti keskkonnakaalutlustel kehtestatava maksu laekumisi kasutada muude kulutuste tarbeks, kui täiendava positiivse keskkonnaefekti saavutamiseks tuleks kogutavat tulu kasutada täiendavalt keskkonnakahjude vähendamiseks.
"Seetõttu võib tekkida probleem praegusel kujul kehtestatava koormava meetme tegelikust efektiivsusest ja võimekusest soovitud keskkonnaalaseid eesmärke
saavutada, kuna Eestis on elektriautode osakaal nt EL-i üks väiksemaid."
Justiitsministri hinnangul tuleks eelnõu koostamisel kaaluda ka teatud haavatavate sihtgruppide nagu paljulapselised pered, puudega inimesed jt osas võimalike maksusoodustuste rakendamist või siis tuua eelnõu seletuskirjas ära konkreetsed põhjused, miks seda ei saa või pole kavas teha.
Sellega aga Laaneti kriitika erakonnakaaslase Mart Võrklaeva ministeeriumist tulnud automaksu plaani kohta ei piirdu. Veel tuuakse välja, et ei ole selge, kuidas muudatuse eesmärgina seatav mitteaktiivsete sõidukite või vaid registris kandena eksisteerivate sõidukite maksustamine CO2 maksuga aitaks saavutada nõutavat sihttaset, kuna sellised sõidukid liikluses ei osale ja CO2 ei emiteeri.
"VTK andmetele tuginedes ei ole selge, kas soovitud autode koguarvu vähendamise eesmärk on plaanis saavutada eelkõige registripõhiselt nt mitteaktiivsete sõidukite registrist kõrvaldamisega või on sooviks vähendada ka sõidukite üldist reaalset läbisõitu ja liikluses osalemise vähenemist ning kuivõrd realistlikuks seda eesmärki saab lugeda."
Ametnik: miks ei maksustata kaatreid, paate ja õhusõidukeid?
Kriitikat jagub ka justiitsministeeriumi teises dokumendis ehk lisas, mis on rahandusministeeriumis valinud VTK juurde ääremärkustena lisatud ja mille autoriks on ministeeriumi õigusloome talituse nõunik Joel Kook.
Näiteks tuuakse seal välja, et mootorikütuseid tarbivad ka õhu- ja veesõidukid.
"VTK-s ei tõstatatud aga teemat maksustada mootorsõidukimaksuga ka jahid, kaatrid, paadid või õhusõidukid. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas kaaluti maksu kehtestamist ka sellistele sõiduvahenditele ja kui mitte, siis millistel kaalutlustel."
Kui VTKs, kirjutatakse, et "sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm)", siis justiitsministeeriumi hinnangul peituvad loetletud probleemide juurpõhjused hoopis mujal kui autode erinevatel CO2 näitajatel.
"Ei ole selge, miks tuuakse näitena probleeme, mida VTK-ga lahendada ei ole plaanis (tootmissaaste, ajakulu, ummikud, õnnetused), mida kavandatavad maksumudelid selgelt lahendada ei saa."
Kui VTK-s väidetakse, et "Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige saastavam", siis pole justiitsministeeriumi hinnangul selge, kas sinna hulka on arvatud ka registris mitteaktiivse kandena eksisteerivad sõidukid ja/või ajutiselt kasutatavad sõidukid.
Kriitilisi märkusi rahandusministeeriumis valminud 38-leheküljelisele automaksu väljatöötamiskavatsusele jagub veel.
Varasemalt on automaksu plaani kritiseerinud ka kliimaminister Kristen Michal, kelle hinnangul ei täida automaks välja pakutud kujul keskkonnaeesmärki ning selle saavutamiseks peaks maks võtma oluliselt rohkemal määral arvesse auto keskkonnamõjuga seotud näitajaid ehk CO2 heidet ning vähem arvestama auto vanust.
Toimetaja: Urmet Kook