"Põhjus, miks me Ühinenud Metodisti Kirikust oleme lahkunud, on see, et me oleme tundnud juba pikemat aega, et Ühinenud Metodisti Kirik maailma mastaabis on väga paljuski minemas sellist teed, mis läheb vastuollu kristliku õpetusega nagu me usume ja rikub ka iseenda kirikukorda. Me näeme, et meil ei ole võimalik enam olla osa ülemaailmsest Ühinenud Metodisti Kirikust," ütles Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov esmaspäeval ERR-ile.

Küsimusele, kas see puudutab seksuaalvähemuste õigusi, vastas Tšerenkov jaatavalt: "Jah, see kindlasti üks kõige silmapaistvam tendents, mis on olnud Ühinenud Metodisti Kirikus, et järjest rohkem liigutakse selle poole, et hakatakse aktsepteerima homoseksuaalsete inimeste laulatamist ja ka preestriks õnnistamist. Meie usume pühakirja valguses, et see ei ole pühakirjaga kooskõlas, nagu ka antud hetkel Ühinenud Metodisti Kiriku iseenda kirikukord ütleb. Aga paraku seda kirikukorda ka järjest rohkem rikutakse. Nii et see on kindlasti üks kõige silmapaistvam väljendus."

Samas tekitavad erimeelsusi ka mõned muud küsimused, mis puudutavad pühakirja tõlgendamist, selle autoriteeti ning seda, kuidas tõlgendada erinevaid kristlikke doktriine, lisas superintendent.

Uudistekanal Christian Network Europe (CNE) kirjutas eelmisel nädalal, et metodisti kiriku Eesti haru väljendas juba 2022. aastal soovi UMC-st väljuda. Tänavu 16. juunil peetud Eesti Metodisti Kiriku aastakonverentsil hääletasid 97 protsenti Eesti metodisti kirikute esindajatest ehk 23 kogudust eraldumise poolt ja lahkuminek jõustus 1. juulil, pärast mida on Eesti Metodisti Kirik sõltumatu kirik.

Samas rõhutas Eesti metodistide juht Tšerenkov, et Eesti Metodisti Kirik jätkab oma tegevust täpselt sama moodi nagu ta siiamaani on tegutsenud. "Nii, et Eesti metodisti kiriku jaoks mitte midagi ei muutu."

Kirikuhoonetelt tuleb eemaldada risti ja leegi kujutis

Uudistekanal CNE viitas, et Eesti metodistide lahkumisega seoses tekkis mõningaid pingeid nende kinnisvara suhtes, mis on osaliselt ehitatud üles teiste riikide metodistide toetusel, aga ka see vaidlus lahendatud.

"Kõik Eesti Metodisti Kiriku kirikuhooned kuuluvadki Eesti metodisti kirikule ja selles mõttes ei ole siin mingit erilist vaidluskohta olnud. Seda küll, et eks nii mitmedki kirikuhooned Eestis on üles ehitatud toetusega väga erinevatest kohtadest, olgu see siis kas USA või Lõuna-Korea või mõned teised, seda küll. Aga need kõik on olnud selles mõttes vabatahtlikud annetused - Eesti Metodisti Kirikul ei ole ei võlgasid, ega mingisuguseid finantskohustusi mitte kellegi ees. Nii et Eesti Metodisti Kiriku kinnisvara jääb jätkuvalt Eesti metodisti kirikule, nii nagu ta on olnud," rääkis Tšerenkov.

Küll aga peab Eesti Metodisti Kirik oma hoonetelt eemaldama üleilmse kiriku sümboli – risti ja leegi kujutise, tunnistas Tšerenkov. "Ühinenud metodisti kiriku logo on tõesti rist ja leek ja seda on meil õigus veel aasta lõpuni kasutada. Siis tuleb see meil välja vahetada meie enda sümboli vastu, millega me ka parasjagu tegeleme. See on ka üks osa lahkumineku protsessist."

Lahkuminek läks sõbralikult

Tšerenkov rõhutas eraldi, et lahkuminek on käinud sõbralikult ja ladusalt ning Eesti metodistid võivad siiski ka tulevikus üleilmse kirikuga koostööd teha. "Lahkumineku protsess on meil läinud sõbralikult ja viisakalt. Ja kuigi me võib-olla ei pruugi kõikides õpetusküsimustes mõista asju samaväärselt, siis igal juhul läheme lahku sõbralikult ja ka tulevikus võib-olla mingisugustes valdkondades on võimalik meil koostööd teha - olgu see kas näiteks sotsiaaltöö, haridus või midagi sellelaadset. Nii et selles mõttes ei ole me läinud ära mingi konflikti või skandaaliga," ütles ta.

Sama ütles ERR-ile ka siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee: "Kui seda eraldumisprotsessi vaadata, siis näib, et tegemist oli viisaka ja rahumeelse lahutusprotsessiga, milles puudusid ka vastastikused süüdistused. EMK otsust saab pidada põhimõtteliselt ühehäälseks."

"Kui küsida, kas sellel muutusel on mingi mõju Eesti usuelu jaoks, siis vastus on, et ilmselt ei ole sellel mingit mõju, sest Eesti Metodisti Kirik jätkab oma tegevust nii nagu seni," lisas Ringvee.

"Kuidas kujunevad edaspidi kahe metodistki kiriku suhted, seda näitab aeg, aga vaadates ka Ühinenud Metodisti Kiriku reaktsiooni, siis kajastub seal samamoodi soov rahumeelselt edasi minna, kuigi eraldi kirikutena," selgitas siseministeeriumi usuasjade nõunik.

Christian Network Europe märkis oma artiklis, et Eesti metodistide lahkumine Ühinenud Metodisti Kirikust LGBT õiguste pärast pole esimene eraldumine. Mais olevat mitmed USA metodistide kogudused eraldunud oma UMC-st ja moodustanud uue kirikuühenduse - Global Methodist Church, mis järel olevat sellega liitunud veel sadu kogudusi.

Eesti Metodisti Kirik koosneb 26 kogudusest, 2021. aasta rahvaloendusel tunnistas end kiriku liikmeks 1390 inimest. EMK-s on kaks kolmandikku eesti- ja üks kolmandik venekeelsed kogudused.