Kutseõppe erialade mitteavamine võib selguda vahetult enne õppeaasta algust

Kutseõppeasutuste vastuvõtt jääb tihtilugu augustisse, mõnel juhul võib aga vahetult enne õppeaasta algust teatavaks saada, et õppekohad ei täitu ning tuleval õppeaastal soovitud erialal õppida ei saagi. Sel puhul pakuvad õppeasutused aga õpilastele erinevaid alternatiive.
Viljandi kutseõppekeskuse rahvusvaheliste ja avalike suhete koordinaator Mari Moorats ütles ERR-ile, et sel õppeaastal jäävad avamata koka sessioonõppe, autopleksepp-komplekteerija ja ventilatsiooniluksepa erialad. Kõikide erialade mitteavamise põhjuseks on kandidaatide vähene huvi.
"Kahjuks juhtub igal aastal, et mõne eriala vastu huvi puudub. Erakordne on aga sel aastal koka sessioonõppe vastuvõtt, sest laekus üheksa avaldust ja selle põhjal olime valmis õppekava avama, kuid peale vestlusi jäi järele vaid neli õppida soovijat," sõnas Moorats.
Lahendusena suunas õppeasutus aga neli allesjäänud kandidaati Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli, kus koka sessioonõppe grupp tuleval õppeaastal olemas on.
"Vältida on sellist situatsiooni väga raske ja hetkel meil vastuvõtuanalüüs käib. Kindlasti saame edaspidi tegeleda põhjalikumalt õpilaskandidaatide teadlikkuse tõstmisega erialade sisust," lisas Moorats.
Samas lisati kutseõppekeskusest, et oli palju erialasid, millele oli aga palju huvilisi, ka kolm või kaks soovijat kohale. Populaarseks osutusid muu hulgas sõiduautotehniku ja automaalri eriala. Vähest huvi täheldas asutus vaid üksikute erialade puhul.
Haridus- ja teadusministeerium murekohta ei näe
HTM-ist selgitati ERR-ile, et iga õppeasutus otsustab ise selle üle, kas õppekava avada või mitte. Selleks, mil õpilastele mitteavamisest teatama peaks, pole ka sätestatud kindlaid ajalisi reegleid. Ministeerium oli seisukohal, et koolidele peab jääma ka teatud otsustus- ja valikuvabadus ning kõike reguleerida ei maksa.
Samas ütles Moorats, et üht-teist annaks süsteemis parandada küll.
"Tänase kutsekoolide rahastusmudeli põhjal pole nelja kandidaadiga õppegrupi avamine rahaliselt võimalik. Kindlasti on siin mõttekoht ministeeriumile," sõnas ta.
Ka teistes kutsekoolides tuleb vahel sarnaseid olukordi ette
Järvamaa kutsehariduskeskuse õppe- ja arendustöö üksuse juhataja Külli Marrandi-Kallas ütles ERR-ile, et võib juhtuda, et ka mitmel järjestikusel aastal mõnda õppekava ei avata, kuid see pole midagi erilist ja käib vaid kindlate erialade kohta.
"Kui me räägime kutseõppekavadest, kui see aasta õppekava ei avane, siis järgmine aasta enamasti jälle avaneb," ütles Marrandi-Kallas ja lisas, et soovijad on valmis tihtilugu tuleval aastal uuesti kandideerima.
Kuressaare ametikooli direktor Neeme Rand selgitas ERR-ile, et viimasel hetkel äraütlemist juhtub harva ning see viitab enamasti kehvale prognoosile.
"6. augustil oli avalduste esitamise tähtaeg, siis tulid vestlused ja vestluste käigus tavaliselt informeeritakse, et avaldusi on tulnud nii ja naa palju. Sel puhul inimesi ei hirmutata, vaid antakse teada, et tulnud on näiteks viis avaldust. See jääb alla 12, mis on meie jaoks kriitiline piir ja siis majanduslikel põhjustel ei saa gruppe avada," sõnas Rand.
Nii Rand kui ka Marrandi-Kallas selgitasid, et vähene huvi mõne õppekava vastu on seotud ennekõike tööturuga ja seetõttu peavad ka õppeasutuse strateegiad ja prognoosid paigas olema.
Kandideerimisperiood on jäänud augustisse kõrgkoolide tõttu
Tallinna teeninduskooli õppedirektor Tiina Plukk ütles ERR-ile, et juulis toimub põhikoolijärgsete õppijate vastuvõtt ning augustis saavad oma avalduse esitada keskkoolijärgsed õppijad.
Vastuvõtt toimub augustis aga seetõttu, et mõnel õppijal võib pärast ülikooli kandideerimist selguda, et esialgsele plaanile tuleb leida alternatiiv, milleks osutub paljudel juhtudel kutseharidus. Kõrgkoolide vastuvõtt on enamasti juulis.
Kui aga selgub, et mõnda õppekava ei avata, siis on kool Pluki sõnul võtnud endale kohustuse pakkuda soovijale mõnda alternatiivset eriala.
"Kui on teoreetiline võimalus, et mõne õpperühma puhul tulebki kaks kuni kolm soovijat, siis ütleme kohe, et me ei saa õppekava avamist kinnitada, et tuleb ka järelkonkurss," lisas Plukk. Kuid järelkonkurss ei pruugi õppekava täitumist garanteerida.
Ka Marrandi-Kallas tõi välja, et kui eriala avamata jääb, siis suunatakse õppija mõnele teisele erialale. Samas lisasid kutseõppeasutused, et viimane valik jääb siiski õppijale, kas talle on alternatiiv meelt mööda või mitte.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve