Iga kümnenda lapse koolitee piirdub üheksa klassiga. Haridusminister Kristina Kallase sõnul on samas maakeskkoolides palju neid lapsi, kes tegelikult peaksid õppima kutsekoolis. Nüüd plaanib valitsus kutseharidusreformi, et muuta ameti õppimine noorte seas populaarsemaks.

Suurim muudatus on põhikoolijärgse õppe pikendamine nelja aasta peale.

"Seal suureneb justnimelt üldhariduse osa – matemaatika, eesti keel, muud üldhariduse ained – selleks, et oleks võimalik saada hea gümnaasiumiharidus. Aga samal ajal on seal kõrval ka kutse, me nimetame neid rakendusgümnaasiumi aladeks ja laieneb ka kutsevalik. Täna on kutsevalik väga piiratud," selgitas Kallas.

Eriti vähe on tüdrukutele sobivaid erialasid. Just laiem erialade valik peakski ministri sõnul olema see, mis noori ametit õppima meelitab.

Viljandi kutseõppekeskuse juhi Tarmo Looduse sõnul teab kolmandik õppuritest täpselt, mida nad õppima tulevad, teine kolmandik on koolis vanemate survel ja tervisekindlustuse pärast ning kolmandik on neid, keda tuleb elus edasi aidata. Neil võib Looduse hinnangul lisa-aastast abi olla, aga mitte teistele.

Juba praegu läheb kutsekoolist kõrgkooli õppima 10-15 protsenti ehk kutseharidus ei ole tupiktee.

"Me peame ikka väga rikas riik olema, kui me ühe aasta, neljanda aasta kutsehariduses juurde tekitame. See on kindlasti probleem, see on rahaline probleem päris suur," ütles Loodus.

Tema sõnul on kutseharidus juba praegu populaarne – tema kooli 18 erialast 11 erialale on konkurss, populaarsematel erialadel on see kaks-kolm inimest kohale. Pigem on küsimus, kas kutsekoolides on kohti.

Standardi juhi Jonatan Karjuse sõnul jõuab kutsekoolidest liiga vähe õppureid tööle. Üldainetest olulisemaks peab ta praktikat.

"Kutsekoolis ei saagi kõiki mööblitööstuse iseärasusi selgeks teha, seda õpitakse praktika käigus. Kas tuleb hea töötaja, oleneb palju inimese enda tahtmisest õppida," sõnas Karjus.

Aastaid tippjuhina töötanud Raoul Jakobson õppis Tallinna Ehituskoolis tisleri eriala ning teeb seda tööd Avila Puidus alates veebruarist.

"Väga tähtis on see, et sa teed selle valiku, mida sa teha tahad. Kui sa teed vale valiku, siis loomulikult sa pöörad sellest tööst ära. See ei paku sulle huvi," ütles Jakobson.

Esimeste koolidena hakkavad 2024. aastast pikemat õpet pakkuma Tartu rakenduslik kolledž, Ida-Virumaa ja Pärnu kutsehariduskeskus, Tallinna polütehnikum, Tartu kunstikool ja Tallinna tööstushariduskeskus.