Suurimal reservväelaste õppusel osaleb kuue nädalaga pea 10 000 inimest
Esmaspäeval algavale suurimale reservväelaste õppusele Ussisõnad tuleb kuue nädala jooksul ligi 10 000 maakaitseüksuste reservväelast. Esimesed reservväelased saabuvad õppusele kolmapäeval.
Esmaspäeval algas kaitseväe õppus Ussisõnad, mis on Eesti ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Ussisõnadele oodatakse osalema ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu.
Esimesed reservväelased saabuvad õppusele kolmapäeval. Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi ütles, et õppused toimuvad ajaliselt maakaitseringkondade kaupa, alustatakse põhja ringkonnas.
Põhja ringkonnas toimuvad õppused esmaspäevast kuni 10. septembrini, Kirde ringkonnas 13. kuni 22. septembrini, lääne ringkonnas 20. kuni 29. septembrini ja lõuna ringkonnas kahes jaos, 15. kuni 24. septembrini ja 29. septembrist kuni 8. oktoobrini. Kokku toimuvad õppused seega kuus nädalat.
Õppuse logistiline tagamine on üks suuremaid kaitseväe logistilisi operatsioone pärast taasiseseisvumist, kus kaitseväe toetuse väejuhatuse ülesandeks on varustada ligi poole miljoni ühiku varustuselemendiga pea 10 000 maakaitseüksuse reservväelast, teatas kaitsevägi.
Mullu otsustati maakaitset suurendada 10 000 reservväelase võrra ning nendel reservväelastel, kellel see kohutus tekkis, oli võimalik end vabatahtlikult registreerida ning valida koht, kus soovitakse kohalikku üksusesse kuuluda. Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi sõnul kasutas seda võimalust üle 1400 inimese.
Heremi sõnul tähendab maakaitse koosseisu suurendamine, et igas maakonnas saab olema maakaitses üle 1000 võitleja. Komplekteeritud rühmad jäävad tegutsema oma maakonda, mõnel juhul ka oma valda, lisas ta.
Ühtegi märkis, et kindlasti on maakaitse järsk suurendamine väljakutse. "Paistab, et me saame sellega hakkama. Ja millega ei saa, tuleb tegelda edasi," ütles ta.
Ühtegi sõnul juhivad õppuseid maakaitseringkondade ülemad, põhiraskus on siiski kohalikel kaitseliidu malevatel, kes peavad uute liitujatega tegelema.
"Peamine eesmärk, et võimalikult kiiresti integreerida reservväelaste rühmad olemasolevate maakaitseüksuste juure. Õppus peab ka näitama, kus on toetussüsteemi nõrgad kohad oluliselt suuremate üksuste toetamisel," lausus Ühtegi.
Varustus saab reservväelastel olema sama, mis kaitseliitlastel. Õppustel on kolme faasi harjutused: juhtkonna väljaõpe, värskendustreening ja oma vastutusala ülesannete täitmine, ütles Ühtegi.
Toimetaja: Marko Tooming