Mirko Ojakivi: Kuidas te ise näete, miks ja kuidas olete jõudnud oma peaministriaastate kõige sügavamasse skandaali?

Kõigepealt pean ütlema, et mul on väga kahju, et selline olukord on tekkinud. Ma olen oma seisukohtades olnud alati väga selge – nii kaua, kuni see sõda käib, igasugune äritegevus Venemaaga või Venemaal peab olema lõppenud. Ma olen endiselt sellel seisukohal. Jah, üks asi on õigusnormid ehk sanktsioonid. Sanktsioonid, juhuks kui need on need kaubad, mis otseselt Vene sõjamasinat kuidagi aitaksid. Aga teine on moraalne kompass, mida kõik ettevõtjad peavad üles leidma, et me teeksime kõik ühise pingutuse, et survestada Venemaad seda sõda lõpetama.

Nii et selles osas ei ole midagi muutunud. Küll aga minu abikaasal oli tõesti vähemusosalus veoettevõttes ja nemad oma tegevuse Venemaal lõpetasid kuu aega peale sõja algust. Just sellepärast, et see on moraalselt vale. Mida nad tegid edasi on aidata oma suuromaniku tehast seal kokku pakkida finantsilises mõttes ja selles osas oli tema seisukoht see, et kuna Eesti ettevõte osutas Eesti ettevõttele teenust, mitte ühegi euro, rubla või dollariga ei toetanud Vene sõjamasinat, siis kuniks need küsimused tulid ei näinud selles ka midagi moraalset valet.

Tänaseks on ta väga selgelt võtnud seisukoha sellega, et on oma osaluse selles firmas, mida on aastatega ehitanud üles, võõrandanud, ja selles suhtes sellega enam kuidagi seotud ei ole.

Arp Müller: Kõik teie seisukohad ja tsitaadid, mida ka praegu mainisite – "sõjas on kõik väga mustvalge ja selgelt peab valima poole", "me peame võtma Venemaalt relvad majanduslikul teel, et takistada sõja jätkamist" ja äsja öeldud "ka ettevõtjatel peab olema moraalne kompass paigas". Kogu selle aja, mil te neid sõnumeid avalikkuse ees ütlesite, teie abikaasa Arvo Halliku osalusega ettevõte, kus teie abikaasa töötas ka finantsjuhina, jätkuvalt vedas või aitas vedada Venemaale pakenditerast ja muid materjale, millest Venemaal valmistati aerosoolipurke, milleks tänaseks on saanud ka sanktsioonide alune toode ja neid materjale viidi sinna ligi 30 miljoni euro väärtuses. Kas teie abikaasa ei kuulanud teie kõnesid või ei saanud sellest sõnumist aru?

Ma ei saa selle ettevõtte tegevuse eest vastutada. Ma ei tea, kuidas teil peres on, aga minu mees mind igal juhul ei kuula, see on nüüd kõikidele äärmiselt selge. Jättes nalja kõrvale, siis tegelikkuses nüüd oleme seda arutanud. Nende seisukoht oli, et kumb on siis õigem – jätta kõik see vara Venemaale, kus ta kindlasti Ukraina hüvanguks ei lähe, või üritada see ära tuua. Nende arusaam oli, et neil olid firmasisesed reeglid, et isegi kütust ei tohi Venemaalt osta, kuigi kütus on Venemaal nii palju odavam. Nad omast arust tegid kõik õigesti, aitasid Eesti ettevõttel seal oma tegevust kokku pakkida.

Mina selle tegevuse detaile ei tea. Ei teadnud enne ja ma tõesti sellesse äritegevusse mitte kuidagi ei sekku, ammugi ei tea ma oma abikaasa äripartneri tegevusest või saaksin sellest nii palju vastata.

On olnud etteheiteid, et käisin enne sõda seal tehases, mis on Eestis, külas ja tõepoolest, peaminister käib väga paljudes ettevõtetes. Täna just tulin siia Paldiskist, kus oli suurettevõtetega konverents, kus ettevõtjad tahtsid teha pilti. On küsimus, kellega jälle pildile jääd, kas sind saab selles kõiges kohe süüdistada.

Kas ma siis automaatselt vastutan kõigi nende tegevuse eest?

Mul on hästi kahju, et selline olukord on tekkinud ja seda saab kõike ära kasutada, aga tõesti ma tahaks teha kõik selleks, et neid kahtlusi kõrvale lükata. Ma ei ole oma seisukohta muutnud. Sõjas ongi minu arvates kõik must-valge. Lugesin, mida majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ka ütles, et tegelikult paljud ettevõtjad on pöördunud, et tegevuse kokku tõmbamine Venemaal ei ole sugugi nii lihtne. Sul on vastutus omanike ees, välismaiste partnerite ees.

Kui näeme, et meie jaoks on moraalsed standardid palju kõrgemad, siis enamus riikides on selge – sanktsioone rikkuda ei tohi, see on õigusvastane, selle eest on karistused. Aga kõik muu, mis ei ole seal all, ei ole nii taunitav kui ta on Eestis. Me oleme kõiki proovinud välismaal ka üles kutsuda, et ta oleks sama taunitav kui Eestis.

MO: Ütlesite eile toimunud pressikonverentsil ja ka tegelikult siin saates olete rõhutanud, et teil on kahju, et selline olukord tekkis ja olete vabandanud. Samas eile pressikonverentsil ütlesite, et soovite, et opositsioon algataks teie suhtes umbusaldushääletuse, et saaksite aru, milles te süüdi olete. Aga mille pärast te vabandasite, kui hetk hiljem ütlesite, et ei saa aru, milles süüdi olete?

Ma vabandan, et see olukord on üldse tekkinud. Ma vabandan selle pärast, et me oleme kõik sellises ebamugavas olukorras ja justkui on kahtluse alla seatud kõik see, mis siiani olen teinud või mida Eesti siiani on teinud, mis asja oleme ajanud ja ajame endiselt edasi.

AM: Ja milline teie roll selle juures on, kuidas seda kirjeldaksite?

See on selles suhtes hea küsimus, et olen olnud oma seisukohavõttudes väga selge ja ei saa vastutada teiste inimeste eest, ei saa võtta vastutust teiste inimeste äritegevuse eest. Aga selge on see, et peaministrina mul on vastutus, see on ikkagi minuga seotud skandaal ja selle eest ma vabandan.

MO: Mis hetkel te saite teada, et teie abikaasa ettevõtte veoautod veavad Venemaale materjali, metalli, andes seega Venemaal tegutsevale ettevõttele tööd ja käivet? See ettevõte maksab ju ka makse Vene riigieelarvesse, kaudselt toetades nii ka Putini sõjamasinat. Füüsiliselt materjalid ju liikusid Eestist Venemaale, tänu millele Venemaa majandus sai natuke edasi areneda. Mis hetkel te teada saite?

Jällegi, mina ei saa öelda, et see, mis te väidate on tõsi või ei ole, mina ei ole kontrollinud seda tegevust, mida nad veavad või ei vea. See on Eesti ettevõte, keda teine Eesti ettevõte on aidanud. Millal ma sain teada – siis kui esmaspäeval need küsimused tulid.

Küsisin abikaasa käest, ta ütles, et ei, meil on juba tõesti esimeses kvartalis 2022. aastal igasugune Venemaa tegevus lõppenud, et pole probleemi, ma ajan selle korda, vastan nendele küsimustele. Aga neil olid samal ajal ka audiitorid sees, nii et ma saan aru, ajakirjanikud ootasid kiireid vastuseid, aga lihtsalt ettevõtetel on ka oma tegevus. Selles suhtes lootsin tõesti, et nad annavad selged vastused ja see teema kukub maha, sest endiselt – mina peaministrina ei saa vastutada äriettevõtete tegevuse eest või minna vastama nende eest, kui ma selle eest ei vastuta.

MO: Kolleeg Urmet Kook rääkis "Rahva teenrite" viimases episoodis, kuidas tegelikult reede õhtul saadeti need küsimused välja teie abikaasale. Teie ütlete, et saite esmaspäeva lõuna ajal need küsimused. Kas tõesti vahepeal abikaasa teid ei informeerinud, et selline meediapäring on tulnud talle.

Kusjuures naljakas, me samal ajal olime Läti-Leedu peaministrite peredega koos Viljandimaal Soomaal, mul endal ei olnud isegi telefoni käepärast. Miks ma ütlen naljakas – Läti peaministri abikaasa tõstatas, et kas teie riigis ei rünnata abikaasasid. Rääkis, et neil oli skandaal, kuna teda rünnati ja Läti peaminister omakorda rääkis, kui raske see oli. Meie rääkisime, et sellist asja ei ole olnud. Ja tõepoolest, reede-laupäev olime seal, pühapäev oli vaba päev.

Ju minu abikaasa, kes ei ole avaliku elu tegelane ega harjunud meediaga niimoodi suhtlema, suhtus sellesse kui päringusse, millega ettevõtte juhataja tegeleb ja ei pidanud vajalikuks mind sellest informeerida, kuna arvas, et neil on selged vastused – nad ei ole ühegi euro, dollari või rublaga toitnud Vene sõjamasinat.

MO: Aga kas see oli viga, oli see vale eeldus?

Tänaseks võib ju öelda, et see oli vale eeldus. Poliitilise tundega saaks öelda, et siit on võimalik esitada neid asju nii, et need näevad väga halvad välja. Tema on mulle selgitanud, et nemad aitasid Eesti ettevõtet, kes oli nende enda suuromanik. Kui suuromanikul on ühtlasi veoettevõte, oleks veider seda kuskilt mujalt tellida. Aga see on kõik tagantjärgi tarkus. Endiselt ei muutu see, et mina sellesse äritegevusse ei ole puutunud ega taha puutuda ka edaspidi.

MO: Eile levisid pildid, kuidas külastasite Metaprinti, kuidas slaidide peal olid kirjas tehaste asukohad, muuhulgas St. Petersburg, Russia. Te olete viimastel päevadel korduvalt püüdnud jätta muljet, et kui Metaprindis tehtaks täna selline presentatsioon, siis paneksite need asjad paremini kokku ja hinnang oleks ühene. Aga kui mõelda sellele kontekstile, mis 2022. aasta jaanuari lõpus valitses, siis tegelikult nädalapäevad enne Metaprindi külastamist, 19. jaanuaril tegite riigikogu ees erakorralise poliitilise avalduse julgeolekuolukorrast. Eero Epner meenutas Eesti Ekspressis, et Eesti valitsusel tegelikult oli olemas teadmine, et täiemahuline sõda Ukrainas tuleb, see oli 2021. aasta detsembris. Kas te ei proovi praegu lihtsalt näidata endale neid asju sobilikumalt?

Lähme sinna jaanuari 2022. Siis kui mina esinesid riigikogu ees julgeolekupoliitilise avaldusega, siis opositsioon naeruvääristas seda, naeruvääristas ka ajakirjandus.

MO: Aga teie teadsite seda?

Keegi ei pidanud seda kuidagi tõsiseks. Kuna käimas oli eelkõige energiakriis, kõrged energia hinnad, siis mulle isegi heideti ette, et olen selle asja välja mõelnud, et tähelepanu eemale juhtida. Mida me teadsime jaanuaris ja miks tegime selle julgeolekupoliitilise avalduse – nägime, et Venemaa teeb samme, et minna Ukrainale kallale. Kas ta päriselt läheb, seda me ju ei teadnud. Aga teadsime, et meil ei ole võimalik minna tagasi sinna ja öelda, et oleks kolm nädalat varem pidanud tegema neid otsuseid kui päriselt see sõda algab.

Ettevõtjatega kohtumisel me rääkisime nendest kahest asjast, mis olid siis aktuaalsed. Tõesti, see tundub igaviku taga – Covid, kui vaatate pilte, meil on maskid ees, ja teine oli energiakriis. Tol hetkel oli suur etteheide Eesti valitsusele, miks me ei toeta ettevõtjaid kõrgete energiahindadega, eriti tööstusettevõtjaid.

Tol hetkel olid hoopis teised mured. Panna neid pilte tänasesse konteksti, teades seda, mida täna teame – on tõesti võimalik maalida mida iganes. Aga ausalt öeldes ei võtnud teie seda julgeolekupoliitilist olukorda toona tõsiselt, ammugi mitte opositsioon.

MO: Meie?

Ajakirjanikud. Tol hetkel, kui mõtlete, kuidas olin "Aktuaalse kaamera" otsestuudios ja ajakirjanik ütles seal, et olete selle julgeolekuolukorra välja mõelnud, selleks, et juhtida tähelepanu eemale energiakriisilt ja sellelt, et valitsus ei taha tööstusettevõtteid toetada. Tahan öelda seda, et öelda siis, et kuu aega enne sõda oleks pidanud teadma, et sõda algab, kuidas sõda läheb ja kolmandaks kuidas meie ettevõtjad käituvad, kui sõda nii kaua kestab. Mulle tundub, et see vähemalt mulle on ka liiga kõrge nõudmine, ei oleks saanud seda ette näha.

MO: selles Eero Epneri loos Eero Epner tsiteerib välisministeeriumi kantslerit Jonatan Vseviovit, kes tagantjärgi ütles, et meil oli see pilt ees.

Meil oli see pilt ees, miks ma tegin julgeolekupoliitilise avalduse – seda ma ei vaidle. Aga sealt edasi, et kes on Eesti ettevõtted, kes tegutsevad Venemaal, kuidas nad selles olukorras käituma peavad. Meil olid hoopis teised mured. Meil olid mured, et osta võimalikult kiiresti laskemoona, et saaksime minna hangetesse enne kui sõda algab ja kõik seda teevad. Need olid need otsused, mida tol korral tegime.

MO: Küsimus taandub sellele, et kui külastasite – saan aru, et ikka teadsite, et Metaprindi ettevõtjad on teie mehe äripartnerid – ja kui näete ekraanil, et neil on tehas Venemaal ja aimate, et järgmiste nädalate, kuude jooksul võivad olukorrad eskaleeruda, siis lihtsa inimese tunnetus on see, et mingisugused lambid lähevad põlema. Aga ma saan aru, et see Powerpoint läks tühja.

Oleks ma nii tark kui teie. Aga ma käin sadades ettevõtetes, mulle näidatakse sadu Powerpointe oma tegevuste kohta, kus on kaardid, kus on väikesed punktikesed, kus on ettevõtted. Veel kord – tol hetkel ettevõtjatega suheldes olid teemad hoopis teised – kõrged energiahinnad ja Covidi-kriis.

AM: Opositsioonipoliitikutel on loomulikult palju küsimusi tekkinud, vahendame ka mõningaid siin saates. Isamaa esimees, endine välisminister Urmas Reinsalu meenutas ühismeedias, et Isamaa esitas üle-eelmise valitsuse ajal läinud kevadel ettepaneku valitsusele lõpetada täielikult kaubaveod Venemaaga ja teha selles osas koostööd ka Balti riikidega, kuna seda palus Reinsalult isiklikult Ukraina peaminister. "Aga toona Eesti peaminister ja tema erakond seda ettepanekut ei toetanud," kirjutas Urmas Reinsalu. Jällegi, et võtta need küsimused maha, miks te siis ei toetanud seda ettepanekut, kui see olnuks Ukraina huvides? Tekib ju kohe küsimus, kas te äkki ei teinud seda seetõttu, et teie abikaasa vedas materjale Venemaale?

Esiteks veel kord, ei olnud minul teadmist sellest, et ta aitab seda Eesti ettevõtet Venemaal oma asju kokku pakkida.

Teiseks välisminister on tulnud erinevate ettepanekutega, seda konkreetselt ma küll ei mäleta, aga kõik need ettepanekud – seal oli ka teine osa ja teine osa oli see, et meil on mõtet teha neid asju ainult siis, kui me teeme neid koos teiste Balti riikide ja Soomega. Just sellel põhjusel, et kui me paneme oma piiri kinni, siis teised jäävad lahti ja siis need kaubaveod või mis iganes liiguvad lihtsalt Soome, Lätti ja Leetu, kellel see piir on lahti ja mõistlik on neid teha ainult koos.

Meil oli valitsuses Urmas Reinsaluga äärmiselt suur üksmeel. Ma ei mäleta kordagi, et me oleksime sellistel teemadel, mis puudutaksid sõda või sanktsioone, vaidlusi, kus me oleksime olnud erinevatel pooltel. Seda ei olnud. See, et Urmas Reinsalu üritab seda praegu niimoodi näidata, on minu meelest temast lihtsalt inetu.

MO: No aga küll pani Eesti ju ühepoolselt – tõsi küll, hiljem koostöös Balti riikidega – sanktsioonide alla Valgevenest pärit nafta ja naftasaaduste meie sadamate kaudu väljaveo. Kuidas meil siis ei olnud seda rahvusvahelist koostööd sellel teemal tarvis?

Meil on kõikides teemades vaja rahvusvahelist koostööd. Lihtsalt maismaapiiriga on see vahe, et maismaapiir on ainult kolmel riigil. Kui Valgevene võtta juurde, siis Poola ja Leedu ka. Seetõttu on see olnud vajalik.

Nafta on täiesti eraldi teema, just sellel põhjusel, et nafta täielikku embargot me oleme kogu aeg ajanud. See nafta, et kuhu ta siis ikkagi kokkuvõttes läheb. Aga mul ei ole praegu neid materjale kaasas nende arutelude kohta, kuidas me tol hetkel käitusime.

Aga veel kord – kõik välisministeeriumi ettepanekud, ma ei mäleta kordagi, et midagi oleks jäänud toetuseta. Ma ei mäleta kordagi, et meil oleks olnud Urmas Reinsaluga sisulisi vaidlusi Ukraina toetamises, tribunali küsimuses, sanktsioonides. Me oleme olnud kogu aeg ühte meelt.

AM: Ajakirjanik Marju Himma rääkis nädalavahetusel saates "Olukorrast riigis", et "kapo on öelnud, et nemad ei näe midagi ebaseaduslikku selles tegevuses. Aga ilmselt ikkagi kapo on ka sellisest riskist peaministri informeerinud ja nüüd ongi küsimus, miks see risk jäeti justkui nagu tähelepanuta. Miks see risk siiski päriselt realiseerus?" – see oli Marju Himma küsimus, aga kas teie saate selgust tuua? Öelge, kas jõuametkonnad olid teid hoiatanud sellise riski võimalikkusest, kas jõuametkonnad jätsid midagi tegemata, kas kapo jättis midagi tegemata?

Veel veel kord, meil tuleb eristada kahte asja, üks on õigusnormid ja teised on moraalsed normid. Õigusnormid on sanktsioonid, nende eest on ette nähtud rikkumine, need on seaduse vastased, neid teha ei tohi. On moraalsed normid, mis on meil kõrgemad kui on teistes riikides. Ja moraalsed normid on just see hukkamõist, et kuulge, et see ei ole eetiliselt õige, kui see Venemaa sõda käib oma teise naabri vastu, seal üldse midagi toimetada. Aga moraalsete normide eest ju mingit sanktsiooni ette nähtud ei ole.

MO: Aga võimalik kompromiteeritavus?

Aga kuidas on see kompromiteeritavus?

MO: Te ei oleks täna selles olukorras, kui kaitsepolitsei oleks piisavalt varakult suutnud teile selle informatsiooni tuua ja te oleks ju tõenäoliselt kodus küsinud, mis toimub?

Minule ei ole siis kapo midagi sellist öelnud ega kuidagi märku andnud. Just sellepärast, et nad ütlevad, et mitte midagi seadusevastast ei ole tehtud. Mul on NATO kõige kõrgema saladuse load antud, mis tähendab täielikku läbivalgustamist igatpidi. Kui uus valitsus tuleb kokku, siis tehakse nendele lubadele kõikidele uuendus, see ei loe, et see luba oli tehtud siis, kui ma peaministriks sain.

MO: Kas ka teie kevadel läbisite selle protsessi?

Selle uuenduse, jaa.

MO: Te käisite kaitsepolitseis riigisaladuse luba uuendamas ja teid ei informeeritud teie abikaasa Venemaaga seotud vedudest?

Ma uuendasin oma luba ja mind ei ole informeeritud sellepärast, et see pole Venemaaga seotud, vaid ta on aidanud Eesti ettevõttel Venemaalt välja tulla.

MO: See oli kaitsepolitsei seisukoht?

Kaitsepolitsei ei öelnud selle kohta midagi, sellepärast, et see ei ole mitte kuidagi mingi punase lipukese all. Just see on see, et seda hinnangut pole antud, et on tehtud midagi valesti. Ja ma need load kõik uuesti just sain. Valitsus alustas ju aprillis, täna on meil august.

AM: Aga vaatame asja nüüd ka ettevõtluse ja mõjude seisukohast ettevõtlusele. Väga paljud Eesti ettevõtted on lõpetanud tegevuse Venemaal ja kandnud seetõttu ka miljoneid eurosid kahjumit. Kasvõi Õhtuleht on siin näiteks toonud Kaluri kaubamärgi all tegutseva Eesti kalatööstuse, mis loobus oma tehasest Venemaal. Kui selliste ettevõtete omanikud, juhid nüüd loevad meediast, et peaministri abikaasa ikkagi jätkas vedusid Venemaale ja ka poolteist miljonit teenis nende vedude pealt, mis järeldused te soovitate nende ettevõtete juhtidel praegu teha?

Veel kord – minu abikaasa lõpetas tegevuse Venemaal kuu aega peale sõja algust. Kui neil ennem olid väikeses mahus Venemaa veod, siis esimeses kvartalis 2022. aastal nad need veod lõpetasid. Mida nad tegid oli, et nad aitasid ühte Eesti ettevõtet oma tegevust seal kokku pakkida, see ettevõte oli ühtlasi nende suuromanik.

Veel kord – ma olen endiselt sellel seisukohal, et on moraalselt vale tegutseda Venemaal, siis kui see sõda käib ja see seisukoht ei ole mitte kuidagi muutunud.

AM: Kokku pakkimisest rääkides: Metaprinti käive Venemaal aastal 2022 ju hoopis kasvas, varasema aastaga võrreldes, mitte ei kahanenud.

Jällegi mina ei saa Metaprinti eest rääkida. Mina saan rääkida seda, mida minu abikaasa on mulle öelnud, kuidas nemad aru said, mida nad teevad, et nad ei jäta ühtegi eurot Vene sõjamasina toitmiseks, vaid nad aitavad Eesti ettevõtet.

Kuidas Eesti ettevõte oma tegevust seal kokku pakib, mismoodi ta seda teeb, seda saab küsida selle ettevõtja käest.

MO: Aga tollideklaratsioonid näitavad, et sealt ei ole toodud midagi tagasi, sinna on viidud kaupa. Ja veel, eelmisel reedel on olemas ju foto sellest, kuidas sellesama teie abikaasale vist siiamaani kuuluva ettevõtte kaubamärki kandev reka läheb piirile Venemaale. Keeldutakse vastamast küsimusele, mis on veoses.

Meil on kokkulepitud sanktsioonid ja sanktsioonialust kaupa kontrollivad piiril tolliametnikud, see ei tohi üle piiri liikuda.

Minu abikaasa tegi reedel selle otsuse, et ta oma osaluse sisuliselt annab ära ja andis ära. Nii et ta sellega enam seotud ei ole.

Ja nendele ettevõtjatele, kes on oma tegevuse kokku pakkinud, ma tahan öelda suur aitäh, see on nõudnud suurt pingutust ja tegelikult see on toonud kaasa ka kahjusid, et mõnes mõttes olete teie täpselt samasugused sõjaohvrid kui ettevõtted, kes on kannatanud Ukrainaga seoses.

See on eraldi teema. Minule on ka paljud ettevõtjad andnud teada sellest, kui keeruline neil on tegelikult oma tegevus seal kokku pakkida, aga ma ei õigusta seda kuidagi. Ma absoluutselt seda ei õigusta ja ma ütlen tõesti aitäh nendele, kes seda on teinud ja aitäh nendele, kes seda teevad ka lähiajal.

MO: Aga muuseas, on ka teistsuguseid arvamusi, näiteks teie koalitsioonikaaslase Jevgeni Ossinovski isa, ettevõtja Oleg Ossinovski, ütles eile Postimehele antud intervjuus: "Iga Venemaalt Eestisse toodud euro nõrgestab verist agressorit, ehk siis mida rohkem ettevõtjad Venemaal teenivad ja selle raha Eestisse toovad, seda nõrgem, ma saan aru, et on Vene majandus." Kui ma irooniliselt jätkaks, siis saaks küsida, et kas peaks hakkama Eesti ettevõtteid hoopis senisest rohkem Venemaale saatma raha teenima, et Putinit nõrgestada. Aga ma ei tee seda, ma jätkan tõsiselt – kas praeguse skandaali tagajärjel tegelikult normaliseeritakse moraalselt ja eetiliselt Eesti ettevõtete tegevuse jätkamine Venemaal?

Ma ei usu seda. Ma veel kord ütlen, et reede oli tegelikult minu abikaasale väga raske, ta on aastatega ehitanud seda ettevõtet ja ta sisuliselt andis selle ettevõtte alla igasuguse selle ettevõtte osaluse oma hinna ära selleks, et oma tegudega näidata, et ta võtab selle vastutuse.

Öelda, et see kuidagi on normaliseeritud on minu meelest küll väga kaugele minek. Vastupidi, see on toonud tähelepanu alla selle, et see üldrahvalik pahameel nende ettevõtjate suhtes, kes seal endiselt tegutsevad, vastupidi, minu meelest teeb väga keeruliseks tegevuse jätkamise Venemaal.

MO: Delfi tõi eile esile, et vastupidiselt teie üleskutsetele on tollistatistika kohaselt Eesti kaubavahetuse peamiseks sihtriigiks Euroopa Liidu väliste riikide seas kerkinud – just nimelt kerkinud – agressorriik Venemaa. Mis see teie selgitus sellele on, et ikkagi paljud Eesti ettevõtjad ei ole kuulanud neid teie üleskutseid ja samamoodi on käitunud nagu teie abikaasa, ikkagi vedanud sinna neid kaupu?

Jällegi minu abikaasa aitas teist Eesti ettevõtet, aga ma ei saa rääkida selle ettevõtte eest. See, mida nad ütlesid, kuidas nad seda tegevust kokku pakivad...

MO: Kust teil tuleb see ettekujutus, et tegemist on tegevuse kokku pakkimisega, kui ka härra Lemendik andis eile veel rahvusringhäälingule intervjuu, kus ta põhimõtteliselt, kui seda lugeda, siis ei jää muljet, et midagi seal lõpetataks?

Seda, mida teeb Metaprint ja härra Lemendik, saab vastata Metaprint ja härra Lemendik. Kuidas mingit tegevust tehakse või ei tehta – tõesti, no ma ei saa seda öelda. See on see, mis oli minu abikaasa teadmine, et mida nad teevad, kuidas nad aitavad selle vara või raha tagasi tuua.

Nüüd ma tulen teie küsimuse juurde. Esiteks peab eristama, mis on meie ettevõtjate päritolu ja mis on teiste riikide eksport üle Eesti. Eksport Eestist Vene Föderatsiooni ja Eesti päritolu eksport Vene Föderatsiooni on 345 miljonit versus 64,6 miljonit ehk siis teiste liikmesriikide eksport, mis nii-öelda tuleb läbi meie, on suurem kui see Eesti ettevõtjate Eesti päritolu eksport.

Ehk siis kogu 2022. aasta Eesti päritolu eksport oli 198 miljonit. Eestist Vene Föderatsiooni eksport 750 miljonit eurot. Nüüd teine teema on see, et kui vaadata neid kogunumbreid, siis kaubaveomahud Venemaale ei ole kasvanud, aga nad ei ole ka paraku languses. Kasvanud on just Euroopa riikide vedajate vedude maht ehk siis mitte Eesti vedajate, vaid Euroopa riigi vedajate maht. Ja see on paljuski seotud ka sellega, et kuna kaupu Vene Föderatsiooni kaubavedajad enam vedada ei saa, siis võetakse neid teenuseid Eestist.

Mida ma tahan veel öelda siin, et kui me vaatame eraldi Eesti eksporti, siis see langustrend on märgatav ja numbreid muidugi üle dramatiseerida ei saa. Venemaa on vaid neli protsenti meie ekspordist ja impordi poolel ei mahu üldse esikümnesse, on kolm protsenti.

AM: Aga mis te täna arvate sellest toonasest Reinsalu ettepanekust, et lõpetada täielikult igasugune kaubavahetus Venemaaga üle Eesti piiri, et ei Lemendik ega mitte üldse keegi ei saaks füüsiliselt ühtegi koormat üle piiri enam saata?

Kui sellega ei tule kaasa Soome, Balti riigid, siis kõik need veod lähevad endiselt lähevad lihtsalt üle Soome, Läti ja Leedu piiri.

MO: Aga meie hing oleks siis puhas.

Väikese riigina ei ole Eestil mõistlik piiranguid kehtestada üksi, vaid seda on mõistlik teha ülejäänud Euroopaga koos.

AM: Aga kas te töötate praegu selle nimel, et Euroopaga koos otsustada, et kaubavahetus Venemaaga tõepoolest viiagi nulli?

Jaa, seda ma olen pidevalt ju öelnud, et kõige lihtsam oleks see, kui igasugune piir või kaubavahetus suletaks. Siis on lihtsam meie tollitöötajatel, ei pea kontrollima, mis kaubad need täpselt lähevad, kuhu nad lähevad. Näiteks suur probleem on ju see, et paljud on öelnud, et nad lähevad transiidina läbi Venemaa, aga kas nad sinna sihtriiki jõuavad, seda me ju tegelikult kokkuvõttes ikkagi ei tea.

Kõige lihtsam on see, et ükski asi ei liigu, aga seda teostada siiani ei ole olnud võimalik, sest teised riigid ei ole sellega kaasa tulnud. Just sellel põhjusel, et neil endal on ettevõtjad, kes ilmselt tahavad täpselt võib-olla asju sealt ära tuua, viia, et oma tegevust lõpetada, ma ei oska öelda. Aga jah, meil ei ole mõistlik väikese riigina teha neid üksinda.

MO: Täna saates ja tegelikult ka eile rõhutasite seda, et teie abikaasa on võileiva hinna eest müünud või müümas ettevõtet Stark Logistics. Aga kui ta ei teinud enda hinnangul midagi valesti ja ka tegelikult avalikkuses ju ei ole nõutud, et ta sellise sammu astuks, miks te selle ettevõtte ikkagi maha müüs?

Ma ütlesin ka, et ega tahetakse minu verd mitte tema oma. Tema seisukohast oli see, et ta on pannud minu surve alla asjadega, mille eest mina ei ole vastutanud ja selleks, et tõmmata piir vahele, ta müüb selle osaluse ära. Temal ei ole siis nende vedudega mingit mingit seost, isegi kui need veod pidid septembris tegelikult lõppema ja selle joone ta on tõmmanud.

AM: Aga miks ta on pannud teid surve alla, miks peate teie kogu aeg kaamerate ja mikrofonide ees seda kõike seletama? Alates eelmisest kolmapäevast kui Madis Hindre teid usutles seal kommunismiohvrite memoriaali juures ja vist ka ärritusite Madis Hindre peale ja ütlesite, et miks te minu käest seda küsite, see on ebaõiglane, küsige seda Halliku käest. Kas te siis too tol hetkel veel ei teadnud, et Arvo Hallik keeldub tulemast kaamerate ja mikrofonide ette, tema käest ei saa küsida?

Vaadake, minu abikaasa ei ole avaliku elu tegelane.

AM: Miks te siis soovitasite Hindrele, et küsige?

Teate, selle eelmise kolmapäeva kohta – kell üks vist umbes avaldati see uudis. Mina olin siis natuke aega hiljem, äkki kell kolm, kommunismiohvrite memoriaali juures mälestusteenistusel, mis oli väga liigutav, kus just on kõlanud pikalt "Ta lendas mesipuu poole", a cappella, mis alati võtab nagu silma märjaks. Ja mulle pannakse seal sellises emotsionaalses olukorras sellised küsimused. Ma saan aru, ajakirjanikud sellises kontekstis, teie teete oma tööd, aga selle... väga keerulistele küsimustele mul seal vastuseid lihtsalt ei olnud. Ma ei ole kunagi ajakirjanike eest põgenenud, lihtsalt see aeg ja koht ei olnud mul neid vastuseid.

Nüüd ma tulen selle küsimuse juurde. Minu abikaasa ei ole avaliku elu tegelane ja mina, kes ma teiega igapäevaselt suhtlen, tean, et see on väga raske, sest te olete, ütleme väga jõulised ja inimesed.

MO: Kas tea peate meid silmas või laiemalt ajakirjanikke?

Ma mõtlen ajakirjanike, et ega see on väga hirmutav, eriti olukorras, kus iga sõna kasutatakse ära. Kui sa ei oska, ei ole harjunud sellega, et iga heatahtlik nali pannakse pealkirja nii nagu see on tõsi ja nii edasi, siis on lihtsam vastata kirjalikult. Ja mitte siis lootuses, et ma olen nii avatud ja räägin kõigiga, siis panna ennast keerulisse olukorda.

Lihtsalt huvi pärast, vaatasin ka – näiteks Briti peaminister, kelle abikaasal oli ka osalus ja tema on samamoodi võtnud selle löögi selles mõttes enda peale, et mu abikaasa ei ole avaliku elu tegelane ja ta ei pea meediaga nii suhtlema. Seal on üks väike konks veel. Ta on väga privaatne inimene ja kui neid intervjuusid annad, siis järgmine hetk oled sa avaliku elu tegelane ja ei või enam keelduda.

AM: Aga nendele inimestele, kes avalikkuses või ka sotsiaalmeedias esitavad küsimusi, et justkui see on ebaväärikas, kui mees lükkab nii-öelda oma naise ette, kuidas te nendele vastate?

Ta ei lükka ju oma naist ette, mina olen lihtsalt peaminister. Teistpidi ma võiks öelda, et minu abikaasa ei oleks mitte kellelgi hambus, kui ta ei oleks minu abikaasa. Keegi ei ründa ju neid 309 ettevõtet, kes üle Venemaa piiri kaupu veavad praegu.

MO: Fakt on see, et nende abikaasa ei ole peaminister.

Justnimelt seda ma tahangi öelda, et tegelikult võiks öelda vastupidi, et tema on rünnaku all just sellepärast, et ta on minu abikaasa, mitte sellepärast, et ta on Arvo Hallik.

AM: Aga teie abikaasal on osalus ju veel ühes samasse ärigruppi kuuluvas ettevõttes, Stark Warehousing, ja ta on öelnud, et sellest ta ei kavatse loobuda. Seal on tema osalus siis 30 protsenti ja Hallik on seal ka juhatuse liige. Eesti Päevalehe päringutele vastates on ta ka teatanud, et muuhulgas kasutas ta just nimelt teilt laenatud raha selle Stark Warehousingu käivitamisel. Kas te saate kinnitada, et seda laoettevõtet Stark Warehousing ei kasutata kuidagi näiteks Metaprinti Venemaale mineva kauba ladustamiseks, et sealt ei tule nüüd uusi süüdistusi?

Esiteks ma tahaks seda selgitada, et te ütlete, et samasse ärigruppi kuulub. Vaadake, kui teil on osaühing ja minul on osaühing ja meil mõlemal näiteks on Tallinki aktsiad, siis ei tähenda seda, et me oleme samas ärigrupis. Selles mõttes see on eraldiseisev ettevõte, mis tegutseb laondusega.

Ladu ei saa kuhugi Venemaale viia. Kuhu kaubad laost edasi lähevad, selle eest vastutab kaupade omanik, aga ei saa vastutada Eestimaa pinnal asuv ladu. Täpselt samamoodi nagu ei vastuta sadamad kogu kauba eest, mis nendest läbi läheb ja nii edasi. Tõesti, mu abikaasa on ettevõtja ja see otsus, mis ta tegi reedel, on äärmiselt äärmiselt valus ja ma tõesti palun, et ta saaks ikkagi ettevõtlusega jätkata laoäris, mis on Eesti pinnal ja mis ei tohiks olla tänapäeval keelatud.

MO: Proua peaminister, te saate suurepäraselt aru, et arvestades teie pere ümber viimasel nädalal toimunut, tekib küsimus, kas te olete abikaasaga tema ärid pulkadeks lahti võtnud ja teie süda on praegu rahul, te teate, et uusi eetilisi moraalseid probleeme ei tule. Kasvõi seesama, et Metaprinti metall, mis liigub Venemaale, millest siis toodetakse Venemaal midagi, mida müüakse edasi, et seda seal ei hoiustata ja nii edasi. Olete te need asjad abikaasaga nüüd lõpuks detailselt ette võtnud?

Mina ei vastuta selle eest. See teie mõttearendus läheb lihtsalt väga-väga kaugele. Selliselt võib võtta kõik need ettevõtted, kes endiselt Venemaal tegutsevad. Kõik, kes neile teenuseid osutavad.

Me ei saa olla riigina lapsehoidjad, me saame anda moraalse hinnangu sellisele tegevusele, mida antud juhul on siin tehtud ju kord ja veel, ja ma olen veel valmis tegema, öeldes, et igasugune äritegevus Venemaal peab lõppema. Ja muidugi igaüks meist saab mõelda, kuidas ta saab sellele kaasa aidata, et seda ei toimuks.

AM: Martin Laine avaldas eile Delfis Metaprinti äripartnerid Venemaal ja nende seas tuli ka välja Tjumenskie Aerozoli, kes on varem varustanud Venemaa siseministeeriumi pisargaasiga. Kas ta endiselt varustab, ei tea, sest sõja ajal see info on nüüd salastatud. Kui paha see teie jaoks välja näeb, et piltlikult öeldes teie abikaasale kuuluva ettevõtte furgooniga viidi Venemaale metall, mille sisse lõpuks pandi pisargaas, mida Venemaa siseministeerium kasutab?

Te esitate selliseid väiteid, mida te lihtsalt loobite siin, eks ole. Teie ei tea seda, mina ei tea seda ja ma ei tea seda ka homme ja ma ei saa vastutada oma abikaasa äripartnerite äripartnerite tegevuse eest. Ma lihtsalt ei saa selle eest vastutada, ei saa vastutada ka minu abikaasa. Nii et kuskil noh, peaks olema ka see normaalne piir.

Minu meelest on väga hea, et ajakirjandus teeb sellist uurimistööd ja uurib kõike detailselt. Aga igasugune äritegevus ei puutu minusse mitte kuidagi.

AM: Räägime selle laenuteema ka palun lahti. Mis asjaoludel te andsite oma abikaasa ettevõttesse 350 000 eurot, hiljem veel 20 000 eurot laenu. Mis selleni viis, lihtsam on ju võtta pangast laenu?

Olete proovinud pangast laenu võtta?

AM: Justnimelt, pank esitab igasuguseid tingimusi. Seal on see nii-öelda läbipaistvuse kontroll, ilmselt äkki kuna veod toimusid Venemaal...

Kuulge, kuulge, kuulge, see läheb nüüd ikka väga kaugele. Minu abikaasa on finantsvaldusettevõte Novaria, mis tegeleb erinevate investeeringutega ja hoiab erinevaid osalusi. Mina ei ole seal osanik, ta on seal ainuosanik.

Tal oli vaja kapitali ja seda kapitali minul oli ja mina sain seda kapitali talle laenata. Kuna see on finantsvaldusettevõte, siis kõik need aastaaruanded on avalikud, te saate vaadata, kuhu see on läinud. Olen tänaseks erinevates osamaksetes selle tagasi saanud.

Ma olen selle laenu pealt saadud intressid deklareerinud oma tuludeklaratsioonis, maksnud ära tulumaksu selle pealt, mis ma sealt teenisin, ma olen olnud täiesti avatud, täiesti avalik kõiges, mis ma olen teinud. Selles mõttes mul ei ole siin mitte midagi varjata.

AM: Ja laen liikus kuidas, ülekandega, sularahas?

Sellised summad, esiteks minul sularahas küll kuskil ei ole. Loomulikult ülekandega ja nagu veel kord olen deklareerinud, on tehtud korrektsed lepingud, olen saanud intressi, maksnud ära ka maksud.

AM: Üks kuulajaküsimus ka. Just enne meie saate algust kuulaja palus küsida peaministri käest, kus ta küll sellised rahad on saanud. Kas te soovite kuulajale vastata, kust ta küll sellised rahad on saanud, 350 000 eurot?

Ma olen alates 18. eluaastast töötanud. Ja töötanud advokaadibüroodes, ennast üles töötanud kahe advokaadibüroo osanikuks, partneriks. Alates 2011. aastast on minu kõik sissetulekud avalikud ja vaadatavad majanduslike huvide deklaratsioonis.

Kui on soovi, siis võib võtta selle esimese ja vaadata, kui palju oli minu sissetulek advokaadina. Aga mul ei ole midagi varjata ja veel kord mul on kõige kõrgemad NATO saladuse load ja mind on valgustatud läbi, kõik minu sissetulekud – olen maksnud nende pealt maksud.

MO: Tänases Postimehes on trükitud foto teie ja teie abikaasa kohtumisest eelmisel nädalal Raekoja platsil restoranis Kaerajaan Helena Rootsiga, kes töötab siis Postimehe väitel anonüümsete tehingute tegemist pakkuva metalli ostu-müügi platvormi International Metal Platvorm AG heaks, on varem töötanud ka panganduses ja ka panganduses, mis on seotud Vene kapitaliga. Need on Postimehe väited, Postimehe ajakirjanik Margus Hanno Murakas püstitab küsimuse, kas tegemist võib olla platvormiga ostjatele ja müüjatele, kes soovivad Venemaa vastastest sanktsioonidest mööda hiilida. Kas te saate rääkida, miks peaminister kohtus sellises ettevõttes töötava inimesega?

Mul ei ole õrna aimugi, et ta sellises ettevõttes töötab just sellel põhjusel, et tegemist on minu abikaasa klassiõega, kes elab Šveitsis ja kes oli siin puhkusel. Ta on äärmiselt kena inimene, see oli viimane päev, kus me saime temaga kohtuda. Me ei räägi absoluutselt tööasjadest. Ta oli seal oma tütrega ja tütar läheb õppima nüüd ülikooli ja me rääkisime sellistest asjadest, kus me ei ole nagu pikalt näinud. Väga isiklikest teemadest. Ausalt öeldes ma tõesti ei tea.

Täna ka tegin seal Paldiskis nalja, et jään seal pildile kellegagi, eks ole, võib-olla need tegutsevad Venemaal, ma ei tea, kohe on võimalik teha mingi pilt ja panna mingi seos. Tõesti, mul ei ole midagi varjata, ma ei ole kuidagi Venemaa heaks tegutsenud, ei ole seda teinud minu abikaasa ja küsimustele olen valmis vastama, aga kellega ma jään pildi peale, kas ma nende eest saan vastutada? No ei saa.

AM: Selles skandaalis, mida siis nimetatakse peaministri abikaasa Venemaa vedude skandaaliks, küsitakse, kuidas ja kas võiks see mõjutada Eesti rahvusvahelist suhtlust ja eeskätt meie mõjukust Euroopa Liidus, kui diskussioonides meie ju oleme need, kes nõuavad suuremat toetust Ukrainale ja meie nõuame, et Venemaaga ei peaks rohkem asju ajama, ei peaks rohkem kaupu vahetama, ei peaks äri ajama. Euroopa Liidus on mitmeid riike ja liidreid, kelle meelest on ju täitsa okei Venemaaga kaubandussuhteid jätkata. Viktor Orban, neid on teisi ka ja Eesti on seni olnud veenja rollis, et ka nemad peaksid rohkem tegema ja lõpetama Venemaaga kaubandussuhted. Kuidas see, mis nüüd välja tuli teie abikaasa ettevõtte tegevuse kohta võib mõjutada just nimelt seda moraalset baasi, millelt teie kasvõi Euroopa ülemkogul või seal kuluaarides kasvõi Orbaniga koridori peal kohtudes saate nõuda, et lõpetage äritegemine Venemaaga?

Eesti on jätkuvalt siin eestvedajaks, et kõigi südametunnistusele koputada, Eesti on jätkuvalt kõikide selliste teemade eestvedajaks. Tagasiside, mis ma olen saanud teistelt Euroopa liidritelt on pigem see, et pea vastu, meil on sind vaja ja seda võetakse siiamaani vähemalt kergemini kui Eestis just sellel põhjusel, et meie moraalsed standardid on lihtsalt nii palju kõrgemad kui teistes riikides.

Teistes riikides on selge sanktsioonide rikkumine väga halb, selle eest tuleb karistada. Igasugune muu asi, mis on sanktsioonide alt väljas, on sanktsioonide alt väljas mingi põhjusega ja selle eest saab anda ainult moraalseid hinnanguid ja üles kutsuda ettevõtjaid seda mitte tegema. Nii et seal ei muutu mitte midagi, minu seisukohtades ei ole midagi muutunud ja ei muutu selles osas edaspidi ka.

AM: Eile tegi avalduse ka president Alar Karis ja ta ütles: "Valitsusjuhi edasised sammud näitavad, kui tõsiseks ta tõusetunud probleemi peab ning milline on tema arvates Eesti riigile õige lahendus." Kui tõsiseks te olukorda peate ja mis õige lahendus siis on?

No olukord on kahtlemata tõsine ja ma loodan, et riigikogu, kes on andnud peaministrile mandaadi valitsuse moodustamiseks ja valitsuse juhtimiseks saab oma hinnangu anda. Ehk siis opositsiooniliikmed on öelnud, et nad panevad kokku umbusaldusavaldust. Kui tuleb see umbusaldus, siis saab ennast kaitsta riigikogu ees ja riigikogu liikmed saavad väljendada oma seisukohta läbi hääletuse.

MO: No me ju teame, kuidas see usaldushääletus läheb, ei Eesti 200 ega sotsiaaldemokraadid ei kipu teid ju umbusaldama, aga te ise ka ütlesite: "Ma ei plaani tagasi astuda, olen seisnud ja jätkuvalt seisan peaministrina Ukraina vabaduse ja Eesti eest". Mul on küsimus, kas Hanno Pevkur, Kristen Michal, Urmas Paet, Liina Kersna peaministrina ei seisaks Ukraina vabaduse Eesti eest?

Kindlasti seisavad, see on väga hea näide sellest, et meil on väga palju häid inimesi, kes kannavad peaministri rolli suurepäraselt välja ja ma üheski neis absoluutselt ei kahtle. Lihtsalt kui küsimus on selles, kas jätkan peaministrina, siis hetkel jätkan. Koalitsioonipartneritega oleme rääkinud, olen oma erakonnakaaslastega rääkinud, ei näe keegi põhjust, et ma peaksin kuidagi vahetatud saama.

AM: Kas teie otsus mitte tagasi astuda võib lähematel nädalatel muutuda mingite asjaolude tõttu? Olete te pannud sõltuvusse jätkamise näiteks sellest, milline on mõju Reformierakonna reitingule käimasoleval skandaalil?

No reiting saab kindlasti pihta, ega selles suhtes ei ole mingit mingit kahtlust, et kas see on hea, et selline skandaal on, kindlasti ei ole. See on absoluutselt selge.

Ma ütlen, et kõikide selliste skandaalidega on ju elu näidanud, et me ei tea, kuidas see ikkagi kokkuvõttes läheb. Üks on see, et minu südametunnistus on puhas, ma tean, mis ma olen teinud, mida ma ei ole teinud ja ma julgen kõigile otsa vaadata selles osas. Aga poliitiliselt võib su tool iga päev kõikuda, nii et päev korraga, ma kindlasti ei saa öelda, et mitte kunagi ma tagasi ei astu, seda ma kindlasti öelda ei saa, aga hetkel jätkan peaministrina.

AM: Just, ka Andrei Korobeinik ütles pühapäeval "Aktuaalses kaameras", et varem või hiljem Kaja Kallas ikka astub tagasi ja Mikk Salu kirjutab täna Postimehes, et väidetavalt olete juba partei juhtliikmetele tükk aega tagasi andnud selge signaali, et järgmistele parlamendivalimistele te erakonna juhina enam ei lähe. Aga keda te siis näete järgmise Reformierakonna esimehena, kas teie eelistusi oleks Kristen Michal, Hanno Pevkur, Urmas Paet, Liina Kersna või hoopis keegi teine?

Minu surnukeha ei ole veel jahtunud isegi, et juba rääkida.

MO: No aga Korobeinik ütles, et te varem või hiljem astute tagasi.

No võib-olla Korobeinik on väga-väga teadlik asjadest. Muide Andrei saatis mulle väga toetava sõnumi, et ma ausalt öeldes sellest pigem lugesin seda, et pea vastu.

MO: Muuseas, kas te ise plaanite osaleda järgmise Reformierakonna juhi otsimistes või me oleme näinud ka Reformierakonna ajaloos on olnud üks inimene, kes ütleb, et tema ei pea seda mõistlikuks.

Teate, mul on praegu nii palju muresid laua peal, et me üritame kokku saada riigieelarvet, kus on vaja leida kokkuhoiukohti, vaja see kogu pakett panna kokku. Meil on mured seoses Ukrainaga ja sellega, mida Venemaa teeb ja meil on mured seoses julgeolekuga, et ma tõepoolest, see ei ole minu murede top kümnes praegu.

MO: Kas kas te plaanite järgmisel aastal Euroopa parlamenti kandideerida?

Ei ole selle peale mõelnud, aga peaministrina seda kindlasti ei tee.

AM: Kui lugeda viimastel aastatel Politicot, siis seal, kui kõrgetest ametikohtadest on spekuleeritud, siis teie nimi on ikka läbi käinud. Kuidas hindate, kas praegune skandaal teie nime nendest artiklitest võtab tulevikus maha?

See ju oleneb kõik, kuidas see skandaal läheb kokkuvõttes. Ma seda ei oska öelda, aga ma pean seda ütlema nende igasuguste nimekirjade kohta, et see on tunnustus tegelikult kogu Eesti riigile, et me oleme võrdselt seal arvestatud ja sisulise kandidaadina siis hinnatud. Ma arvan, et see on igal juhul tunnustus, mille eest tuleb ka kõiki tänada, kes sellesse töösse panustanud on.