Vabariiklaste presidendikandidaadid tahavad piirata USA ettevõtete õigusi laiendada Hiinas äritegevust. Samal ajal tahavad vabariiklased toetuste kaudu toetada kodumaist tööstust. Endise presidendi Donald Trumpi ettepanekud lähevad Hiinast kaugemale, ta soovib üldist tariifi USA impordile. 

Trumpi rivaalid on keskendunud Hiinale. Nad ei plaani siiski rahvusvaheliste partneritega luua uusi kaubanduslepingud. See on muutnud vabakaubanduse kaitsjad USA-s murelikuks, vahendas The Wall Street Journal.

"Vabariiklaste partei mõnes tiivas kasvav protektsionistlik meeleolu on ohtlik pretsedent. See arusaam, et meie konkurentsivõimet saab tugevdada ilma välismaiste majandussidemete tugevdamiseta, see on ekslik arusaam," ütles USA kaubandusministeeriumi endine kõrge ametnik Myron Brilliant. 

Trump kehtestas tariifid Hiina kaupadele, Joe Bideni administratsioon jätkab seda poliitikat. Ükski vabariiklaste presidendikandidaat ei toeta nende tariifide kaotamist. Bideni administratsioon otsib siiski võimalusi, kuidas leevendada pingeid Hiinaga. Hiljuti sõitis Pekingisse ka USA kaubandusminister Gina Raimondo. 

"Hiina on meie jaoks suuruselt kolmas eksporditurg. Sellega on seotud üle 800 000 töökoha Ameerikas, " ütles Raimondo. 

Vabariiklased on võtnud aga Hiina suhtes karmima hoiaku. Hiina on muutumas ka USA sõjaliseks konkurendiks. Pandeemia ajal selgus, et USA sõltub Hiina tarneahelast. 

"Päeva lõpuks on neil siin suur majanduslik mõjuvõim. See pole meie riiklikule julgeolekule hea," ütles Florida kuberner ja vabariiklaste presidendikandidaat Ron DeSantis. 

DeSantis pooldab kahe suurriigi majanduse lahtisidumist. Samuti kahtleb ta uute kaubanduslepingute sõlmimise vajalikkuses. 

Vabariiklaste partei toetas aastakümneid avatud kaubanduspoliitikat. 1980. ja 1990. aastatel sõlmis USA mitmeid rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Vabariiklased leiavad nüüd üha rohkem, et tegemist oli valede sammudega. Nad leiavad, et ameeriklased said nii odavaid importkaupasid, mis tegi Hiina rikkamaks. Ameerikas kadusid miljonid töökohad, Hiina aga ei muutnud oma poliitilist süsteemi. 

Vabariiklaste presidendikandidaat Nikki Haley leiab, et "Hiina on USA jaoks suurim oht, mis on riigis olnud pärast Pearl Harborit". Haley on öelnud, et sunnib USA firmad Hiinast lahkuma, ta on varem kiitnud Trumpi administratsiooni kaubanduspoliitikat. 

"Üha enam kasutavad vabariiklased geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks kaubanduspoliitikat," ütles Georgetowni ülikooli õigusteaduse professor Jennifer Hillman.