ERR USA-s: vabariiklaste kampaanias on esile kerkimas Vivek Ramaswamy
Kuigi USA eelmise presidendi Donald Trumpi vastu on esitatud neli kriminaalsüüdistust, näitab The Wall Street Journali hiljutine küsitlus, et ta on endiselt ülekaalukalt kõige populaarsem vabariiklaste presidendikandidaat. Vabariiklaste seas on aga esile kerkimas 38-aastane multimiljonär Vivek Ramaswamy, kes leiab muu hulgas, et Ukraina peaks Venemaale loovutama osa territooriumist ega saama kunagi NATO liikmeks.
USA vabariiklaste presidendikampaanias on juhtumas demokraat Barack Obama nähtus, kus huvitava nimega ja laiemale avalikkusele tundmatu kandidaat liigub küsitlustes kogenud poliitikutest ettepoole. Vivek Ramaswamy enda hinnangul tundub see samuti olevat kohane võrdlus, sest ta viitas sellele vabariiklaste presidendikandidaatide esimesel teledebatil.
"Ta rääkis debatil ilmekalt. Oli hetki, kui saalipublik reageeris ta öeldule hästi, hetki, kui mitte," kommenteeris valimisanalüütik Nathaniel Rakich.
"Mike Pence viitas oma kogemusele ja ütles, et vabariiklastel pole vaja noort inimest, kellel puudub valitsuskogemus. See on väga huvitav lähenemine, arvestades, et Donald Trump võitis 2016. aasta vabariiklaste eelvalimised osaliselt seetõttu, et ta oli poliitikaväline kandidaat, kes lubas asjad korda teha. Ramaswamy järgis sarnast põhimõtet," rääkis valimisanalüütik Geoffrey Skelley.
Analüütikute hinnangul on Ramaswamy ja Trumpi poliitilised vaated väga sarnased, kuid valijate jaoks on õhus küsimus, miks eelistada koopiat, kui pakutakse ka originaali.
Samuti ei köida Ramaswamy vabariiklasi, kes sooviksid Trumpi jätta minevikku. Nende jaoks on valimissedelil hoopis endine USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley või eelmine asepresident Mike Pence. Analüütikud rõhutavad, et mõlema esinemine esimesel debatil oli hea, kuid sellest ei pruugi olla mingisugust kasu.
"Mike Pence on võiduvõimaluste poolest eriti halvas olukorras, sest pärast 6. jaanuari sündmusi ei meeldi ta paljudele vabariiklastele," sõnas Skelley.
Analüütikute arvates pole vabariiklaste presidendikandidaadid suutnud välja mõelda, kuidas Trumpi valijaid enda poole meelitada.
"Vabariiklaste kandidaadid ei ründa Trumpi, aga tal on suur toetus, nii et kui nad soovivad võita, siis peavad osa sellest toetusest endale saama ja mingil hetkel endise presidendi põrmustama. Kuidas seda teha? Võiks mõelda, et Trumpi puudumine debatilavalt oleks teinud tema ründamise ja sellest pääsemise lihtsamaks, aga kandidaadid ei teinud seda eriti. Välja arvatud inimesed, nagu Chris Christie ja Asa Hutchinson, kes on seda teinud juba pikka aega, kuigi mitte eriti edukalt," rääkis Rakich.
Rakichi sõnul on eriti keerulises olukorras Florida kuberner Ron DeSantis, kes on küsitlustes järjekindlalt teisel kohal. Tema edu valemiks peetakse peamiselt koroonaviiruse piirangutega seotud poliitikat ja nn woke-maailmavaate vastast võitlust. Samas pole ta suutnud Trumpiga vahet vähendada, pigem vastupidi.
"DeSantis peab andma inimestele põhjuse, miks nad peaksid teda Trumpi asemel toetama. Pole piisav, et ta lihtsalt meeldib neile. See on tema probleem," ütles Rakich.
"DeSantise mure on see, et kuigi debatil esinemine ei muutnud tema seisu halvemaks, siis ei teinud see ka suurt midagi paremaks. Ta on küsitlustes Trumpist kaugel. Debatil oli tunda, et ta oleks justkui esikandidaat, aga päriselt nii pole," rääkis Skelley.
Tegeliku vabariiklaste esikandidaadi Donald Trumpi valijate toetus tundub olevat pea kõigutamatu. Eelmisele presidendile tänavu esitatud neli kriminaalsüüdistust on talle kampaanias ainult kasuks olnud.
"Üks nendest kohtuprotsessidest algab märtsis, mis on USA eelvalimiste kõige otsustavam aeg. See tundub Trumpi suhtes väga ebaaus, kuid ma ütleks, et see on isegi veel ebaausam nende meeste ja naiste suhtes, kes tema vastu kandideerivad. Soovin neile edu tähelepanu püüdmises, kui kaamerad järgnevad Trumpile kohturuumi," kommenteeris Stanfordi Ülikooli ajakirjandusõppejõud Bill Whalen.
Õigusanalüütiku Andrew McCarthy arvates saab Trump erinevate süüdistuste tõttu vabariiklaste kandidaadiks, kuid ta kaotab üldvalimistel.
"Kohtuprotsessi ajal saavad avalikuks kõik halvad asjad, tõendid, kahjustavad dokumendid, haaravad tunnistused. Sellel ajal pole publikuks enam vabariiklased, vaid üldvalijad, kelle seas oli ta kõrgeim toetus 46 protsenti ja seda enne Kapitooliumi rahutusi ja 2020. aasta presidendivalimistele järgnenut. Seega, kogu see informatsioon saab avalikuks ja ta lihtsalt tehakse tümaks. Ma arvan, et inimestel pole õrna aimugi, kui halb on ta olukord aasta pärast," selgitas McCarthy.
USA presidendivalimised toimuvad tuleva aasta novembris.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"