Oma abi on lubanud ka Eesti, kellel küll Valgevenega piiri pole. Poola opositsiooni arust on suur osa piirijutust aga valitsuspartei valimiskampaania osa, et oktoobrikuistel valimistel kindlasti taas võimule saada.

Praegu käib Poola ja Valgevene vahel nägelemine Poola sõjaväekopteri pärast, mis Valgevene väitel olla nende õhuruumis lennanud. Poola eitab kopteri sisenemist Valgevene õhuruumi. Võttes arvesse Valgevene senist loomingulist suhtumist tõerääkimisse võib nüüdki arvata, et väited Poola kopteri piiririkkumise kohta ilmselt reaalsusega päriselt kooskõlas pole.

Aga veidi varem, 28. augustil juhtus, et Valgevene poole pealt loopis 60 agressiivset tegelast Poola piirivalvet kividega. Veekahuritega auto saabumise peale seltskond siiski taltus. Seost üsna piiri lähedal redutavate wagnerlastega Poola piirivalve ei tuvastanud.

Samal päeval aga toimus ka Poola ja Balti riikide siseministrite kohtumine Valgevene piiri võimaliku täieliku suhtumise asjus. Kohtumist kiitis endine Valgevene kultuuriminister ja diplomaat, praegu Poolas elav Pavel Latuška, kelle sõnul mõistab Valgevene režiimi juht Aleksander Lukašenko ainult võimu keelt. Sedasama kaldusid arvama ka kohtumisel osalenud ministrid.

"Me oleme valmis ühiselt tegutsema, kui kriitiline vahejuhtum aset leiab, hoolimata, kas see juhtub Poola, Leedu või Läti piiril, sest meie, Valgevene piiriririigid, peame kohe vastu tegutsema. See tähendab kõigi seni veel avatud piiripunktide sulgemist nii inimestele kui kaupadele," ütles siseminister Mariusz Kaminski.

"Tänane on näide meie pühendumusest ja valmisolekust koos tegutseda, kui meie riike tabab mistahes raskus. Pean vajalikuks ka mainida, et kui on otsus piirid sulgeda, on Leedu selleks valmis, meil on plaan, see on plaan piir täielikult kinni panna, sellise plaani oleme me ette valmistanud," sõnas Leedu siseminister Agne Bilotaite.

Poola opositsioon on aga seisukohal, et ehkki Valgevenest ja Venemaalt lähtuvat ohtu ei tohi kuidagi alahinnata ning igasugu sigadusteks sealt poolt tuleb valmis hoida, on valitsus siiski üle reageerinud nii sel suvel peetud kõigi aegade suurima sõjaväeparaadiga, kui ka piiri turvamisega.

Eriti ärritab opositsiooni aga valitsuse korraldatav küsitlus, mis kavatsetakse läbi viia valimistega samal päeval, 15. oktoobril. Küsitluses on neli küsimust: kas pensioniiga tuleks tõsta, kas välismaised institutsioonid võivad osta Poola riigi varasid, kas tara Valgevene piirilt tuleks kõrvaldada ning kas tuleks lihtsustada sisserändajate avalduste läbivaatamist.

Valitsuse kriitikute hinnangul on referendumi puhul tegu kõige lihtlabasema valimiskampaaniaga.

"Küsimus sisserändajate kohta on sõnastatud väga kummaliselt. On viide sisserändajate õigustele, mida ei peaks referendumil üldse olema, sest sisserändajate õigused on inimõigused ja inimõigused ei tohi olla referendumi subjekt, need peavad niikuinii olema sisserändepoliitika aluseks, vastavalt rahvusvahelisele ja Poola õigusele," ütles Varssavi välismaalaste abistamise keskuse koordinaator Anna Chmielewska.

"See ei ole referendum, see on Õiguse ja Õigluse partei labane valimiskampaania. Õigus ja Õiglus üritab oma kampaania rahastamisest selliste nõksudega mööda hiilida. On selge, et vastused neile küsimustele on ammuilma antud ja kõige tähtsam küsimus, mis tegelikult 15. oktoobril valijate ees seisab, on see, kas nad tahavad sellest kehvast valitsusest lahti saada. See on väga lihtne küsimus ja sellele me üheskoos 15. oktoobril vastamegi," ütles Kodanikeplatvormi seimifraktsiooni eesistuja Borys Budka.

Valgevenest tulevat ohtu ei alahinda siiski ei opositsioon ega valitsus, seda enam, et otse Poola piiri ääres algas nüüd ka Venemaa juhitava Kollektiivse Julgeolekuorganisatsiooni sõjaväeõppus. Siinkohal on aga ka Poola valitsus veendunud, et erilist ohtu need õppused Poolale ei kujuta, sest suurem aur kulub Venemaal siiski Ukraina sõjas ära, mistõttu on Venemaa armee osalus õppustel pigem dekoratiivne.