Kallase sõnul väljendasid rektorid oma muret, kas riikliku rahastuse osakaal kõrghariduse rahastamisel suureneb ka kolme aasta pärast. Samas pole praegusel haridusministril volitust selleks perioodiks kokkuleppeid sõlmida.

"Rektorid soovivad pikka plaani, aga raha tuleb siiski läbi arutada igal eelarveaastal uuesti," sõnas Kallas ERR-ile. "Rektorid panid lauale oma mured ja me arutasime need läbi," lisas minister.

Tallinna tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul on tõsi, et rektoreid huvitab eelkõige see, mis saab kolme aasta pärast, sest on hirm, et rahastuse tõus ei pruugi jätkuda. "Ma tulen tagasi selle juurde, et kuus-seitse aastat tagasi olime olukorras, kus kõrghariduse rahastamine oli sisuliselt külmutatud. Ja meile oleks hästi oluline, et teaksime ette, et sarnane olukord ei korduks," sõnas Land.

Landi sõnul on küsimus kokkulepetes, kas riik ka tulevikus näeb eesmärgina, et Eesti kõrgharidussüsteemis õppivate noorte vanusegrupp jääks samaks, nagu praegu on, ja kui ta jääb samaks, siis on selge, et kusagilt tuleb kulud katta.

"Peab olema poliitiline otsus, kas tahame, et kõrgharidus oleks kättesaadavuse mõttes laiemapõhjalisem, nagu praegu, või oleks see elitaarne," sõnas Land. "Ehk kas me soovime olla OECD arenenud riikidega ühes liigas, kus kõrghariduses oleks 18- kuni 24-aastaste noorte osakaal kusagil 40 protsendi kandis," märkis Land.

Land: tasuline õpe viib tudengid

Tema sõnul on ülikoolide esimene huvi, et riik kataks vähemalt esimesed õpingud eesti keeles. "Kui teeme õppe tasuliseks, siis teame ka seda, et olles Põhjamaadele lähedal, kus tasuline õpe on sisuliselt tabuteema poliitiliselt, siis tekib see moment, et kui hakkame makse panema, siis kaotame tudengid," lausus Land.

Eraraha võiks Landi hinnangul kaasata osakoormusega õppekavadel, kus õpivad töötavad üliõpilased ja ka teise kõrghariduse omandamise eest võiks küsida tasu.

Valitus on lubanud anda tänavu kõrgharidusse 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõsta rahastust veel 15 protsendi võrra.