"Eelprojekt on siis selline projekti osa, kus määratletakse ära kogu projekteerimise objekt sellise täpsusastmega, et oleks võimalik aru saada, mida projekteeritakse, kuhu projekteeritakse ja milliseid tehnilisi lahendusi planeeritakse. Aga ta ei ole veel sellises täpsuse astmes, et ehitaja saaks selle järgi ehitama asuda," selgitas Kruup.

Kruup lisas, et paralleelselt käib põhiprojekti koostamine. See peaks valmis saama järgmise aasta teises pooles. Koos sellega peaksid tulema ka ehitusload. Kruup ütles, et ehitusega oleks mõistlik alustada hiljemalt neli, viis aastat pärast projekti valmimist, kuna tehnoloogiad ja materjalid muutuvad ning projekti uuendamine võib minna oluliselt kallimaks.

2023. aastal tuleb projekteerimise kulu suurusjärku 4,1 miljonit pluss käibemaks ja järgmisel aastal põhietapp on Kruubi sõnul oluliselt mahukam. Projekteerimine läheb maksma suurusjärgus kuus ja pool miljonit eurot pluss käibemaks.

Eraldi otsustamise ja kaalumise koht on ettevalmistused tehnovõrkudega liitumiseks. Üks osa nendest, ennekõike elektrivõrguga liitumine on tõenäoliselt ka otstarbekas ära teha, rääkis Kruup.

"Aga tellija ehk linn ütleb, kas see teha või lükata edasi."

Linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et haigla ehitusega minnakse edasi ja järgmise aasta eelarves on see sees.

"Järgmise aasta eelarve projektis on praegu ette nähtud 12 miljonit pluss käibemaks. See tähendab projekteerimine ja tehnovõrgud," ütles Kõlvart.

Tallinna haigla arendusjuht Sven Kruup ütles, et vanade haiglate renoveerimine etapiviisiliselt tehniliselt ei ole sageli võimalik.

"Hooned on muinsuskaitse all ja niimoodi ehitatud, et nende renoveerimine, noh, sa saad lihtsalt hästi korras muuseumi, aga sa ei saa kaasaegset haiglat," sõnas Kruup.

"Seda haiglat on vaja. Seda võib edasi lükata natukene, aga see 25 protsenti Eesti elanikest, kes nendest haiglatest täna abi saavad ja need ei ole ainult Tallinna ja Harjumaa elanikud, vaid ligi veerand kogu Eesti tegevusmahust, see vajab lahendust."