Eesti Raudtee pöördus aprillis TTJA poole, et reisijateveo tasu tõsta, sest reisijatevedu Eesti raudteedel on kasvamas ning ka maksevõime on seega suurem.

Eesti Raudtee põhjendas pöördumises, et ligi kaks kolmandikku aastatel 2021 kuni 2028 tehtavatest taristuinvesteeringutest on otseselt reisijateveo toetuseks.

TTJA otsuse kavandis ongi reisijateveo maksevõime hinnatud kõrgemaks. Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann ütles ERR-ile, et suures plaanis vastab kavandis olev nende ootusele.

"Kaubaveo kasutustasu hinnad jäävad eelmise aasta tasemele ja reisijateveo maksevõimet on hinnatud kõrgemaks, kuna rongiliiklust on tihendatud," lausus ta.

TTJA märkis kavandis, et Elron plaanib 2023. aastal teenindada üle kaheksa miljoni reisija, mis tähendaks vähemalt 13-protsendist kasvu reisijate arvus võrreldes 2022. aastaga. "Arvestades reisijateveo taristu investeerimisvajadusi ning Elroni reisijate arvu ja piletitulu kasvu, on TTJA arvamusel, et maksevõimet tuleks korrigeerida raudteeveoettevõtja prognoositava tootlikkuse kasvu ehk piletitulu kasvu võrra," seisab kavandis.

TTJA arvutuste järgi tõuseb Elroni piletitulu tänavu võrreldes mullusega 26,5 portsenti ning selle najal tõsteti siseriikliku reisijateveo maksevõimet 3,5 miljoni euro võrra.

TTJA määrab kasutustasud igal aastal ning maksevõime on vaid üks komponente, mis tasude suuruse määrab. Komponentide hulgas on ka näiteks inflatsioon.

Kasutustasu pole Eesti Raudtee kulusid juba ammu katnud

Zimmermanni sõnul ei tähendaks kasutustasu tõstmine, et sellega kaetaks Eesti Raudtee kulud, sest seda pole juhtunud juba aastaid.

"Kasutustasud ei kata juba pikki aastaid Eesti Raudtee kulusid. Selles vaates on meil riigiga hea dialoog, et kui suures osas peaks prognoosima tulu-kulu tasakaalu kompenseerimist nii, et seatud eesmärgid oleksid saavutatavad," ütles Zimmermann.

Hea dialoogi riigiga tähendab tõlkes seda, et riik toetab omanikuna Eesti Raudteed miljonite ja miljonite eurodega. Näiteks aastatel 2013 kuni 2021 on riik toetanud Eesti Raudteed 113 miljoni euroga. Ainuke ettevõte, keda riik on selle aja jooksul rohkem toetanud, on Tallinna Lennujaam (118 miljonit).

Eesti Raudtee mulluse majandusaasta aruandest saab välja lugeda, et 2022. aastal sai Eesti Raudtee riigilt pea 30 miljonit eurot. Aruandes nimetatakse seda "raudteetaristu-ettevõtja nõudeks Eesti Vabariigi vastu tulemuseesmärkide riigieelarvelise sihtfinantseerimise eest".

Riigiga sõlmis finantseerimise lepingu Eesti Raudtee riigiga juba 2015. aastal. Lepinguga tagatakse, et ettevõtte tulud ning raudteetaristu majandamise kulud on tasakaalus ehk teisisõnu maksab riik kahjumi kinni.

Alates sellest aastast on Eesti Raudtee kulude ja tulude tasakaalu tagamiseks
vajalikud vahendid aga juba nii riigieelarves kui ka riigi eelarvestrateegias.

Riik tahab kauba raudteedele suunata

Idavedude ehk Venemaa ja Valgevene transiitvedude praktiliselt nulli langemine tähendab, et sealt raudtee kasutustasu oodata ei saa ning nii jääb see teadmata ajaks. Veel mullu moodustasid Venemaa ja Valgevene transiiti teenindavatelt veo-ettevõtjatelt saadud kasutustasud Eesti Raudtee müügitulust olulise osa.

Tänavuse kaheksa kuuga on veomaht tonnides langenud aga veel umbes kolmandiku võrra. Seetõttu soovis Eesti Raudtee TTJA-lt, et piiriülese veduriteenuse kasutustasu võiks jääda samaks.

"Järgmise aasta vaates loodame, et tänavusest tasemest allapoole enam ei lange. Samas on raske hinnata, kuidas majanduskeskkond raudteelogistikas järgmine aasta täpselt kujuneb," märkis Zimmermann.

Reisijateveo kasv peaks samas mingi osa laubavedude kaost kompenseerima, lisas ta.

"Reisijateveo positiivne trend teeb kahtlemata rõõmu ja peab ütlema, et toetame seda trendi ka väga mahuka investeerimisplaaniga. Kindlasti mingis osas kompenseerib," nentis Zimmermann.

Operail: kaubaveo kasutustasu ei jää samaks, vaid tõuseb märkimisväärselt

Operaili juhatuse liige Merle Kurvits ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et kaubaveo kasutustasu ei jää tegelikult samaks, vaid tõuseb märkimisväärselt.

"Praegu kehtib Valga-Muuga ja Valga-Vaivara raudteelõikudel vähendatud tasumäär ehk soodushind. Tuleval aastal ei plaanita küll originaalhinda oluliselt tõsta, kuid senini kehtinud soodustus plaanitakse kaotada. See teeb sisuliseks hinnatõusuks kaubaveo eest Valga-Muuga ja Valga-Vaivara lõigul 97,5 protsenti iga veetud brutotonni eest kilomeetri kohta ning 49 protsenti iga sõidetud kilomeetri kohta. Kuna reisirongid on kerged, kaubarongid umbes kümme korda raskemad, siis mõjutab suurem hinnatõus enim just kaubavedajaid," lausus ta.

 Kuna Valga-Muuga ja Valga-Vaivara on pikad ja olulised kaubaveolõigud, oleks plaanitav hinnatõus Operaili jaoks märkimisväärne – kokku suureneksid ettevõtte poolt makstavad kasutustasud umbes 300 000 kuni 400 000 euro võrra aastas, lisas Kurvits.

Kurvitsa sõnul maksis Operail aastail 2013 kuni 2021 Eesti Raudteele taristu kasutustasu kokku 197 miljonit eurot.

Madalam tasu kaupa raudteele ei meelita

Riigi suur eesmärk on kaubavedu siiski asfaldilt rööbastele saada. Selleks langetati kasutustasu kaubavedudele raudteel. Eesti Raudtee andmetel pole see soovitud tulemust andnud.

"Muutused kaubaveo mahtudes ja taristu kasutustasudes omavahel liiga tugevat korrelatsiooni ei oma. Seda oleme me jälginud ja tõdenud, et kasutustasude langetamine pole veomahte suurendanud. Selles dünaamikas on muud olulisemad mõjutegurid," märkis Zimmermann.

Eesti Raudtee teenis eelmisel aastal 59 miljonit eurot müügitulu ja muud äritulu ning ärikasum oli 280 000 eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eesti Raudteel vara 417 miljoni euro väärtuses.